AK Taimed hääbuksid, kui mullas poleks oma «internetti» (2)

Copy
Nii taimejuured, kui sellega põimunud mükoriisa seob mullaelustiku interneti-laadselt informatsiooni vahetavaks ja talletavaks terviksüsteemiks.
Nii taimejuured, kui sellega põimunud mükoriisa seob mullaelustiku interneti-laadselt informatsiooni vahetavaks ja talletavaks terviksüsteemiks. Foto: Shutterstock

Internet Live Statsi (interneti reaalaja statistika – toim) andmetel hinnatakse, et maailmas kasutab aktiivselt internetti pisut üle viie miljardi inimese. Internetist leiab peaaegu kaks miljardit veebilehte. Päevas saadetakse üle 220 miljardi e-kirja, tehakse seitse miljardit Google’i otsingut, Instagrami laaditakse 77 miljonit pilti ja päevas emiteeritakse interneti kasutamise tõttu pea kolm miljonit tonni süsihappegaasi.

Internetist on saanud inimestele oluline suhtluskanal, andmete ja informatsiooni vahetamise kanal. Inimeste loodud internetti kirjeldavad arvud äratavad aukartust, kuid looduses toimib juba sadu miljoneid aastaid veelgi võimsam suhtluskanal, mis ühendab omavahel kolm triljonit puud, lugematul arvul rohttaimi ja hoiab endas püsivalt kinni ligikaudu poole maismaa süsinikuvarudest.

Seda võrgustikku nimetatakse sama lühendiga: WWW – Wood-Wide-Web (puudeülene võrgustik – toim).

Tagasi üles