AK ⟩ Viguriga kaardid: talvine päeva pööramine (1)

Taavi Pae
, Tartu Ülikooli Eesti geograafia kaasprofessor
Copy
2011. aastak tähistati Tartus Raekoja platsil talvist pööripäeva tuleetendusega «Valguse poole».
2011. aastak tähistati Tartus Raekoja platsil talvist pööripäeva tuleetendusega «Valguse poole». Foto: Kristjan Teedema

Oleme jõudnud aasta pimedaimasse aega. Valgust on vähe ja elekter on kallis. Õnneks on alates detsembri algusest meid süvenevast pimedusest päästnud valge lumevaip, mis aga paljudes kohtades juba kadumas on. Saabuval pööripäeval, 21. detsembril, alustab päike taas oma võidukäiku, küll kukesammu haaval. Maailma mastaabis on meile omane talvine lühike päev omanäoline, kuigi elatakse meist ka palju põhja pool, kus pimedat aega on veelgi rohkem. Tallinnas näiteks on pööripäeval päeva pikkus vaid kuus tundi. Lõunaeestlased saavad aga pööripäeval nautida üle poole tunni pikemat päeva. Ka päikese loojumise ja tõusu ajad erinevad Eestis omajagu. Kui Eesti kagunurgas tõuseb päike enne üheksat, siis Loode-Eestisse jõuab päikesetõus ligi pool tundi hiljem. Päikese loojumine Eestis algab kella kolme paiku Narvast ja viimased päiksekiired ulatuvad Sõrve säärelt vaadatuna üle horisondi veel kolmveerand nelja paiku. Talvisel pööripäeval tasub juhtida tähelepanu veel ühele asjaolule, millele tavaliselt ei mõelda. Nimelt tõuseb päike üle horisondi keskmiselt vaid umbes 8 kraadi (7 kraadi Tallinnas ja 9 Eesti lõunanurgas).

Päeva pikkus talvisel pööripäeval.
Päeva pikkus talvisel pööripäeval. Foto: Evelyn Uuemaa
Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles