New Scientist ⟩ Küberkiusamine on pandeemia ajal vähenenud

Küberkiusamine. Pilt on illustreeriv. Foto: Pixabay

Küberkiusamine oli probleem juba enne koroonapandeemiat. 2017. aastal teatas üks Austraalia noor viiest, et nad on end tundnud sotsiaalselt tõrjutuna, neid on internetis ähvardatud või kuritarvitatud. Sama suur hulk noori tunnistas, et nad on ka ise küberkiusamises osalenud. Siis suleti ühiskonnad – koolid pandi distantsõppele ja paljud inimesed hakkasid kodus töötama, mis tähendab, et internetis kulutati varasemast veel rohkem aega.

Pandeemial on aga küberkiusamisele olnud veidi teistsugune mõju, kui ehk esialgu arvata võiks. Kuigi oleme internetis rohkem aega veetnud, näitavad mõned uuringud, et küberkiusamine on vähenenud. Selle põhjused võivad meile anda aimu sellest, kuidas pandeemiast väljudes probleemi paremini lahendada.

Erinevalt näiteks koolikiusamisest, võib küberkiusamine toimuda ööpäevaringselt ja seda seostatakse tugevamalt suitsiidimõtetega. Me teame, et teismelised veedavad internetis üha rohkem aega. 11 Euroopa riigis tehtud uuringus leiti, et 2020. aasta kevadiste ühiskondade sulgemiste ajal kogesid pea pooled 10-18 aastastest noortest internetist küllastust. Nad olid internetis keskmiselt 6,5 tundi nädalapäeva kohta ning umbes pool sellest ajast oli seotud kooliga. 2018. aastal oli see näitaja 2,7 tundi päevas.