Kuigi Eestis moderniseeriti esimese vabariigi lõpuaastail hoogsalt majandust ja inimeste igapäevaelu, siis oli puuküte toona meie põhiline toasooja allikas. Puuküttega olid peaaegu kõik kodud ning enamik ärihooneid, samuti valitsus- ja haridusasutused. 

Ajaloolase Maie Pihlamägi sõnul oli Eesti valitsus toona meie metsade pärast väga mures, sest ühelt poolt oli puit juba siis tähtis ekspordiartikkel, kuid teisalt raiuti metsi liiga hoogsalt. Seepärast keelati 1930ndate aastate teisel poolel puidu kasutamine linnades hoonete konstruktsioonides ning puit tuli asendada teiste materjalidega.

Turvas hakkas muutuma eestlaste kodudes massilisemalt küttematerjaliks 1930ndate lõpus, kui hakati tootma turbabriketti. Enne seda olid kasutusel madalama kütteväärtusega turbapätsid.

Kommentaarid (2)
Copy