AK ⟩ Viguriga kaardid: kauged kohanimed koduses Eestis

Pariisi küla Lääne-Virumaal. Foto: Liis Treimann

Üldiselt on Eesti kohanimed eestikeelsed. Kui aga hakata nimesid etümoloogiliselt lahkama, siis on meie kohanimevaramusse jälgi jätnud kõik meie ala valitsenud suurvõimud ja siin elanud rahvakillud. Üks omalaadne kohanimetüüp on muu maailma tuntud kohanimed meie kodukamaral. Need pärinevad enamasti baltisaksa mõisnike nimeloomest 19. sajandil. Eestis on teada vähemalt kaks mõisa, kus välismaa tuntud kohtade järgi on nimetatud terve hulk talusid. Üks selline on Järvakandi ja teine Uulu-Surju kaksikmõis. Viimases nimetas mõisaomanik Johan Erich Stael von Holstein 19. sajandi I poolel ligi veerandsada talu USA osariikide ja ka teiste tuntud välismaiste kohtade järgi. Osa neist talunimedest on tänapäevaks kohanimevaramust kadunud, kuid on ka senimaani käibel olevaid võõra algupäraga nimesid. Mitmel juhul on keeruline võõrapärane kohanimi muutunud maakeeles suupäraseks (Suriname>Suurisnõmme; Missouri>Missuri). Eesti kaardile oleme lisanud valiku teisigi kohanimesid, mis justkui pärineks väljastpoolt Eestit. Kõigi nende puhul pole side võõramaise kohanimega siiski otsene. Kui Pariisi puhul on nimetust seotud Prantsusmaa pealinnaga, siis Norra puhul tuleb kohanimi mõisaomanikest Knorrenitest ja seos riiginimega on juhuslik. Ka vene-algusega kohanimed ei tarvitse alati pärineda riigi või rahvuse nimest. Nimede kandumine oma kodukohast kaugele pole siiski midagi vaid Eestile omast. Seda tüüpi nimesid leiame maailmast, eriti koloniaalaladelt palju.

Muu maailm Eesti kohanimedes. Foto: Ago Tominga, TÜ Geograafia Osakond