Saada vihje

New Scientist Pane stress enda kasuks tööle - see eksisteerib hea põhjusega

Copy
Ülemäärane stress võib lõppeda hammaste lõhkumisega, nagu juhtus loo autoril. Pilt on illustreeriv.
Ülemäärane stress võib lõppeda hammaste lõhkumisega, nagu juhtus loo autoril. Pilt on illustreeriv. Foto: Pixabay

Paljud meist on viimase kahe aasta jooksul eriti palju stressi kogenud. Minu puhul on kõige ilmsem näide minu hambad. Hiljutine käik hambaarsti juurde näitas, et kuudepikkune pandeemiast tingitud hammaste krigistamine – kahe väikese lapse nõudmistest võimendatud tavaline stressi tulemus – on lõhkunud neli mu hammast, kirjutab New Scientisti kaasautor Catherine de Lange.

Lagunevad hambad on tegelikult väike mure. Eelmisel aastal leidis Ameerika Psühholoogiaühing, et kaks kolmandikku USA inimestest on pandeemia ajal tajunud rohkem stressi ning ennustas «vaimse tervise kriisi, mille tervisealased ja sotsiaalsed tagajärjed võivad aastateks püsima jääda». Diabeedi, depressiooni, südame-veresoonkonna haiguste ja paljude muude terviseseisundite suurenenud risk on kõik seotud kõrge stressitasemega. Juba sellele mõtlemine tekitab stressi.

Aga võibolla peaksimegi stressile lihtsalt teistmoodi lähenema. Vähemalt on keha ja vaimu koostoimet ja seoseid uurivad teadlased nii järeldanud. Öeldakse, et stressil on teatavaid eeliseid ja kui me muudame oma suhtumist stressi, siis võiksime ehk pingelise olukorra enda kasuks pöörata. Õnneks on olemas mõned lihtsad moodused, mis meil seda teha võimaldavad – ja need nipid kasutusele võttes peaks paranema ka meie füüsiline tervis, selginema mõtlemine, suurenema vaimne vastupidavus ja produktiivsus.

Pole kahtlustki, et liigne stress võib kahjustada nii füüsilist kui vaimset tervist. Stress on seotud kõigi kuue peamise surmapõhjusega lääneriikides: vähk, südamehaigused, maksahaigused, õnnetused, kopsuhaigused ja enesetapp. See võib nõrgestada immuunsüsteemi – teeb meid haavatavamaks nakkushaigustele ja vähendab vaktsiinide tõhusust; võib rikkuda meie soolestiku tasakaalu ja vallandada haigust tekitava põletiku. See võib pärssida kognitiivset jõudlust, vähendada produktiivsust ja suurendada vaimse tervise probleemide, sealhulgas depressiooni riski. Samal ajal soodustab see ebatervislike valikute tegemist nagu suitsetamine ja liigsöömine. Pole ime, et Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) kirjeldab stressi kui «21. sajandi epideemiat».

Tagasi üles