VIDEO ⟩ Samblikumaratonile pandi punkt tantsuga

Sageli arvatakse, et samblikud on taimed, tegelikult on nad aga nutikad seened, kes on õppinud koos elama mikrovetikate või tsüanobakteritega. Pildil kopsusamblik. Foto: Liis Marmor

Tänavu jaanipäevast oktoobri lõpuni metsasamblike vaatlusi kogunud algatus «Tähelepanu! Valmis olla! Samblik!» lõppes edukalt 1101 vaatlusega, teadlased on esmased tulemused nüüd ka kokku võtnud. Samblike vaatlemine sai finiši loodusteaduse ja tantsukunsti koostöös, kui Tähtvere Tantsukeskuse noored lõid samblikest inspireerituna tantsulise lühifilmi «Samblike süles».

Samblikevaatlusi koguti metsast ja raiesmikelt, kus tuli pildistada puutüvel samblikke ja täita ära vaatlusvorm. Seda suurepärast võimalust kasutasid vähemalt 460 vaatlejat üle Eesti. Vaatlusi tehti kõigis maakondades, enim Harju-, Saare- ja Pärnumaal. Fotode põhjal määrasid samblikke teadlased, kes saavad kodanike tehtud vaatlusi oma teadustöös kasutada.

«Minu siiras tänu kuulub kõigile vaatlejatele, sest ma poleks eales nii lühikese ajaga jõudnud nõnda paljudesse kohtadesse üle Eesti samblikke uurima! Olen vaimustatud, et enam kui pooled vaatlejad pildistasid samblikke rohkem kui ühest kohast, sealhulgas kaks inimest vaatlesid enam kui sadat puud! Eriliselt tänan vaatlejaid, kes vapralt raiesmike säilikpuude juurde läksid ja sealseid samblikke uurida aitasid,» ütles Tartu Ülikooli samblikeuurija Piret Lõhmus.

Tants ja loodusteadus on midagi, mida sageli ei seostata. Seda erakordsem on noorte tantsijate ühisloominguna sündinud tantsufilm, mis metsasamblike algatusest välja kasvas. «Samblikud võivad küll teinekord tähelepandamatud olla, kuid tantsukeskuse tants ei jäta kahtlustki, kui inspireerivalt nad mõjuvad neile, kes märkavad,» ütles üks idee autoreid Silvia Lotman Eestimaa Looduse Fondist.

Enne koreograafia loomist käisid noored tantsijad samblikeuurija Polina Degtjarenkoga metsas samblikega tuttavaks saamas. «Meile väga meeldis metsas olla. Põimisime tantsu sisse mõtte, et iga osa metsast toetub üksteisele, üks ei saa elada ilma teiseta - kõik on omavahel seotud,» edastas noorte mõtteid üks tantsu loojaid Maarja Pruuli. 

Samblike vaatlustega saadetud huvitavatele või õpetlikele liigileidudele andsid teadlased tagasisidet algatuse kodulehe galeriis, lisaks peeti loenguid ja õpitubasid, avati samblike saladuslikku maailma läbi meedia ning kaasati koole ja haridusasutusi. Sügisel lõi kaasa 15 haridusasutust. Lisaks loodi samblikest videoloenguid ning õppematerjale, mida saab kasutada ka edaspidi.

Kõige sagedamini tuvastasid teadlased fotodelt harilikku hallsamblikku, harilikku jahusamblikku ja löövesamblikku - need liigid on ka Eesti metsades ühed sagedasemad. Rõõmustavalt palju tuli vaatlusi väikesaartelt ning erinevatelt kaitsealadelt. Need täiendasid oluliselt levikuandmeid nii haruldasemate (näiteks väävel-, jalg- ja limasamblike), kaitsealuste (näiteks männi-soomussambliku) kui ka 10 vääriselupaiga tunnusliigi kohta. Saadetud fotodel esines kokku ligikaudu 130 liiki.