Suri astrofüüsik Arved-Ervin Sapar (1)
Eesti Teaduste Akadeemia teatas, et eile lahkus elavate seast Eesti astrofüüsik ja kosmoloog Arved-Ervin Sapar (7. veebruar 1933 – 1. detsember 2021).
Postimees avaldab teaduste akadeemia ja Tartu ülikooli Tartu observatooriumi järelhüüde.
Eesti astronoomide, astrofüüsikute ja kosmoloogide peret on tabanud raske kaotus.
Meie seast äkitselt lahkunud Arved-Ervin Sapar sündis 7. veebruaril 1933 Rakvere vallas Paatna külas talupidaja peres. Omandanud keskhariduse Rakvere 1. keskkoolis, lõpetas ta 1957. aastal Tartu ülikooli matemaatika-loodusteaduskonna, spetsialiseerudes teoreetilisele füüsikale.
Samas 1965. aastal kaitstud füüsika-matemaatikakandidaadi väitekirjas leidis ta täpsed analüütilised lahendid teatavatele universumimudelitele. Praegu oleks see võrdne filosoofiadoktori kraadiga.
Pingutusi kineetikavõrrandite üldistamise suunas ja kuumade tähtede spektrite lahtimõtestamise poole krooniti füüsika-matemaatikadoktori kraadiga 1989 Leningradi riiklikus ülikoolis. Juba järgmisel aastal (1990) omistati talle professori kutse ning ta valiti Eesti teaduste akadeemia liikmeks.
Erialast tööd alustas Arved-Ervin Sapar Tartu tähetornis ning jätkas varsti Tõravere (alates 1995 Tartu) observatooriumis kuni pensionile siirdumiseni. Seal on ta olnud nooremteadur, aspirant, vanemteadur, sektorijuhataja, osakonna juhataja ja peateadur.
Tema huvide fookus on olnud teoreetilise astrofüüsika erinevatel aspektidel, nagu täheatmosfääride ja tähetuule füüsika, atmosfääriväliste tähespektrite omadused, täheplasma teooria ja kosmoloogia, aga eelkõige neid protsesse kirjeldavate võrrandite analüüs ja üldistamine.
Teadustöö viis Arved-Ervin Sapari 1978. aastal Goddardi kosmoseuuringute keskusesse USAs, kus tal oli harukordne võimalus salvestada tehiskaaslasega International Ultraviolet Explorer väljaspool atmosfääri vaadeldud tähtede ultraviolettspektreid.
Arved-Ervin Sapar oli oma eriala liider terves Nõukogude Liidus ja panustas ülemaailmselt selle arengusse, olles Euroopa astronoomia ühingu asutajaliige. Aastatel 1976–1991 juhtis ta Nõukogude Liidu täheatmosfääride füüsika töörühma, 1976–1994 oli rahvusvahelise astronoomia liidu täheatmosfääride teooria komisjoni korralduskomitee liige ja 1989–1993 NSV Liidu astronoomiaühingu kaasesimees ning sellest välja kujunenud Euraasia astronoomiaühingu büroo ja juhatuse liige. Heidelbergi ülikoolis pidas ta juba 1981. aastal loenguid täheplasma kineetikast. Ka pensionipõlve pidades jätkas ta teadustööd oma meelisvaldkondades.
Veerand sajandit oli Arved-Ervin Sapar Tartu observatooriumi publikatsioonide toimetaja ja peatoimetaja. Kõigis oma ametites pidas ta oluliseks eesti teaduskeele kõrge taseme hoidmist. Tema sulest on ilmunud üle 200 teadusartikli. Ta on viie monograafia autor või kaasautor ning kümne doktoritöö juhendaja.
1986. aastal autasustati Arved-Ervin Saparit Eesti teaduste akadeemia medaliga ja 2006. aastal Eesti Vabariigi Valgetähe IV klassi teenetemärgiga.
Leiname akadeemik Saparit koos tema lese, laste ja nende perekondadega.