New Scientist ⟩ IBM on kvantvõidujooksus võtnud liidripositsiooni

IBM-i logo. Foto: RICK WILKING

IBM teatas ülemöödunud nädalal, et on loonud maailma suurima ülijuht-kvantarvuti, tehes sellega tuule alla nii Google’ile kui Hiina teadlastele. Sellele eelnevatel kvantarvutitel on olnud kuni 60 ülijuhtivat kvantbitti, kuid IBM-i uus Eagle protsessor on selle saavutuse oma 127 kvantbitiga enam kui kahekordselt ületanud. (Kahekordne vahe kvantbittides tähendab aga, et 127 kvantbitiga arvutil on 60 kvantbitisega võrreldes ühtekokku 2127 olekut mida kirjeldada võrreldes 260-ga, ehk kirjeldatavate olekute hulk on kasvanud 267 korda -toim.)

Kvantarvutite loomiseks on erinevaid lähenemisviise, sealhulgas näiteks ülijuhtivate materjalide ja kvantpõimitud footonite kasutamine. Seni pole selge, millisest neist saab klassikalisele arvutirevolutsioonile hoogu andnud transistoride ekvivalent.

2019. aastal teatas Google, et nende Sycamore’i protsessor, mis kasutab IBM-iga sarnast ülijuht-arhitektuuri, oli saavutanud kvantülimuslikkuse ehk nende kvantarvuti suudaks lahendada probleemi, mis klassikalise arvutiga võimatu oleks. Sellel protsessoril oli 54 kvantbitti, kuid hiljem on Hiina teadus- ja tehnikaülikool Heifeis demonstreerinud, et nende Zuchingzhi ülijuht-protsessoril on 56 ja 60 kvantbitti.