New Scientist Albert Einstein võtab häkkeritel leiva laualt

Copy
Kui kaks arvutit paiknevad teineteisest piisavalt kaugel, siis võib kummaltki nõuda vastuseid keerulise ülesande kohta, ning kui nõuda, et vastus tuleb anda kiiremini, kui kulub valguse liikumiseks nende kahe arvuti vahel, võib kindel olla, et neil arvuteil pole aega omavaheliste kokkulepete tegemiseks. Nii tagabki valguse lõplik kiirus usalduse.
Kui kaks arvutit paiknevad teineteisest piisavalt kaugel, siis võib kummaltki nõuda vastuseid keerulise ülesande kohta, ning kui nõuda, et vastus tuleb anda kiiremini, kui kulub valguse liikumiseks nende kahe arvuti vahel, võib kindel olla, et neil arvuteil pole aega omavaheliste kokkulepete tegemiseks. Nii tagabki valguse lõplik kiirus usalduse. Foto: Hippopx.com

Albert Einsteini erirelatiivsusteooria järgi ei saa info valgusest kiiremini liikuda. Selle universumi põhitõega tahavad teadlased kindlustada, et häkkerid teie pangakontole ligi ei pääse.

Oma PIN-koodi tundmatusse sularahaautomaati sisestades peate usaldama, et automaadi operaator teie tundlikku teavet kaitseb ja et keegi pole teie andmete varastamiseks seadet mingil moel muukinud. Vajadus usalduse järele ongi see nõrgim lüli, mida turvaeksperdid likvideerida püüavad.

Seda saab teha näiteks nn teadmise puudumise tõendi järgi (ingl k zero-knowledge proof e ZKP). Tegemist on matemaatilise kontseptsiooniga, mis võimaldab identiteeti tuvastada ilma PIN-koodi või parooli jagamata. Üks isik – «tõendaja» – võib näidata teisele – «kinnitajale» – et neil on olemas teatud informatsioon, ilma et nad seda tegelikult üldse avaldama peaksid.

Alates ZKPde leiutamisest 1980. aastatel on nende aluseks olnud erinevad matemaatilised avaldised. Siinkohal sobilikuks näiteks on kolmevärviprobleem, kus tuhandete erinevate aladega kaart on värvitud kolme värviga, kusjuures kaks omavahel kokku puutuvat ala ei tohi olla sama värvi.

Tagasi üles