AK ⟩ Asjast on see võetud ja asjaks peab see saama

Looduse ringmajanduses lagundatakse asjad vaid universaalsete molekulideni, mida teised organismid otseselt taaskasutavad. Rohelised taimed suudavad kokku koguda ka hajusamalt asuvaid mineraalaineid. Pildil Laiksaare lammimets. Foto: Urmas Tartes

Inimesed kasutavad üha rohkem kõikvõimalikke asju. Olgu nendeks laevad, autod, arvutid, nutiseadmed, majad, teed, põlluväetised või kasvõi kööginoad, kõik nad vajavad ühte ja sedasama: tooraineid nende asjade tootmiseks. Mida rohkem tehnoloogiaid ja asju kasutusele võtame, seda suurem vajadus on materjalide järele. OECD hindas 2018. aasta aruandes, et aastaks 2060 inimkonna toorainevajadus kahekordistub. Paraku on kättesaadavaid maavarasid maakeral siiski lõplik kogus – ainet tuleb juurde vaid tähtedes toimuva tuumasünteesi tulemusel ning sellest pole inimkonna ajaskaalal suurt abi.

Praegu loeme järjest rohkem analüüse selle kohta, kui lühikeseks ajaks võiks neid materjale Maal jätkuda. Näiteks hinnatakse, et igapäevaelus tavalise vase tootmise tipp saabub juba aastaks 2030. Kaevandamiseks sobiva rauamaagi otsasaamist prognoositakse alates aastast 2070. Enamiku maavarade kättesaadavuses tekivad probleemid juba selle sajandi kestel ja osalt on need juba tekkinudki. Isegi ehitusliivast on saamas defitsiitne maavara, sest vaid üks protsent maailmas leiduvast liivast on selline, mida saab ehituses kasutada. Ka kõrberiik Saudi Araabia impordib ehitusliiva.

Loomulikult ei saa toorained maakeralt otsa. Tänaseks on juhtunud peamiselt see, et need leiukohad, kus leidub materjale tootmiseks piisavalt kontsentreeritud kujul, ammendatakse ja ammutatud ained jaotatakse maakerale ühtlaselt laiali.

Inimese toimetamises on seniajani valdavaks olnud teguviisid, mida saab rahvatarkuse abil edasi anda ütlusega: «Lase rumal ja ahne varakambrisse ning vaid tolm jääb järele.» Termodünaamika seadustega väljendades on inimkonna senine tegevus seisnenud selles, et võtta madala entroopiasisaldusega asju – kvaliteetset toorainet ja energiat – ning muuta need kõrge entroopiasisaldusega prügiks ja saasteks.