New Scientist ⟩ Terroriprobleemi lahendamiseks tuleb tegeleda selle algpõhjustega

ISIS jõudis hävitustööd teha ka Filipiinidel. Foto: ELOISA LOPEZ

20 aastat pärast kaksiktornide langemist ning 2 triljoni ulatuses sõjapidamiseks laenude võtmist Ameerika Ühendriikides ning märkimisväärselt ka muudes riikides, on sõjaline tegevus kiire taandumisega lõppenud. Jääb mulje nagu oleks käsitlus terrorismist radikaalsest islamist olnud ekslik.  Avaldame siinkohal Peter Byrne’i loo, mis ilmus 2017. aasta augustikuises New Scientistis, kuid pole oma aktuaalsust kaotanud tänaseni. Byrne'i intervjueeritud teadlased toovad välja aspekte, mis viitavad, et valitustel pole olnud tahet, võimet ega suutlikkust süveneda terrorismi olemusse. Viha ei saa ega tohigi olla aluseks kriiside analüüsimisel ja lahenduste loomisel aga «sõda terroriga» on olnud just sellest liialt sageli ajendatud.

Vera Mironova sõidab Humvee kõrvalistmel läbi hävinud Mosuli linna. On 2017. aasta jaanuari lõpp. Iraagi peaminister Haider al-Abadi on just Ida-Mosuli Islamiriigi või ISISe kolmeaastasest valitsusest vabaks kuulutanud. Enamik džihaadi võitlejatest on surnud, kinni võetud või üle Tigrise läände läinud - valmis viimaseks võitluseks. Mahajäänud, oma aega oodates, on snaiperid ja enesetapupommitajad.

Suurem osa elanikest on äärealadele põgenikelaagritesse varjunud. Need, kes maha jäid, näivad segaduses ja roidunud. Mehed tõmbavad õhurünnakus hävinenud majadest laipu välja. Teised klopsivad tänavaturu putkasid kokku, et liha ja aedvilju müüa – 80 kilomeetri tagant Erbilist toodud, nagu mingist muust maailmast.

Vera Mironova

Erakogu, Twitter

Näha on üksikuid naisi. Mironova paistab silma - ta kannab sõjaväepükse ja Harvardi dressipluusi, blondid salgud sinise soonikmütsi alt välkumas. Kuigi ta reisib soomusautos, pole ta ilmselgelt võitleja. Ta on sotsiaalteadlane ja tema töö ei ole võitlemine, vaid kuulamine, õppimine ja üleskirjutamine.

Hommikusöögiks peatume ühes ISISe võitlejate meelissöögikohas – lobudikus restoranis nimega My Fair Lady. Iraagi eriüksuse sõdurid, kes meid saadavad, ütlevad, et siin on linna parim pacha – aurav kausitäis riisiga täidetud lambaajusid ja -sooli, kõrvaseks tumedad rasvased keelelõigud ja keedetud apelsinid. Mironova tellib pitsat. Nädal hiljem lõhkab enesetaputerrorist end puupüsti täis restorani uksel, tappes omaniku ja mitu klienti.