New Scientist Energiapööre jookseks üleilmse ulatusliku kaevandamiseta sohu

Copy
Lisaks koodikirjutajatele on tulevikametiks ka kaevuri oma, kelleta inimkonnal maa peal rahulikku elu poleks.
Pildil kaevur Južuralzoloto nimelise ettevõtte kulla allmaakaevanduses Plastis, Tšeljabinski kandis.
Lisaks koodikirjutajatele on tulevikametiks ka kaevuri oma, kelleta inimkonnal maa peal rahulikku elu poleks. Pildil kaevur Južuralzoloto nimelise ettevõtte kulla allmaakaevanduses Plastis, Tšeljabinski kandis. Foto: Donat Sorokin

Kui fossiilkütuste lobistide mantra kõlab nagu «puurida, puurida, puurida», siis taastuvenergia poolehoidjate huulilt peaks kõlama midagi sellist: «kaevandada, kaevandada, kaevandada». Kliimaeesmärkide saavutamiseks on nimelt vaja väga palju uusi kaevandusi.

«Maavaradest pärinevad tulevase puhta energia süsteemi olulised koostisosad,» ütleb Rahvusvahelise Energiaagentuuri (IEA) tegevdirektor Fatih Britol. «Tulevaste puhta energia süsteemide – miljonite elektrisõidukite, autode, busside, tuulikute ja päikesepaneelide – ehitamiseks on vaja tohutul hulgal mitmesuguseid maavarasid.»

Ta ei liialda. Kui maailm peaks 2050. aastaks saavutama kliimaneutraalsuse eesmärgi, suureneb hiljutise IEA raporti kohaselt nõudlus nn kriitilise tähtsusega mineraalse tooraine järele kuus korda. Sinna hulka kuuluvad liitium, vask, koobalt, nikkel ja haruldased muldmetallid – kõik olulised puhta energeetika koostisosad. Jaapani riiklik keskkonnauuringute instituut prognoosib, et transpordi elektrifitseerimine ja taastuvenergia tootmise laiendamine suurendavad 2050. aastaks nõudlust kaevandatava tooraine järele umbes seitse korda.

Aga kaevandama peab, kui tahame oma unistuse puhtast ja kliimasõbralikust energiast realiseerida. Sellisest mineraalsest toorainest pole küll puudust, aga hoopis teine asi on see kõik maa seest aegsasti välja tuua ning vältida seejuures järjekordset keskkonnakatastroofi. Lõppkokkuvõttes meil muud valikut ei ole. «Me peame seda tegema,» ütleb energeetikamõttekoja Carbon Tracker strateeg Kingsmill Bond. «Aga me peame seda tegema parimal võimalikul viisil, et mitte planeeti uuesti prügiga üle kuhjata.»

Tagasi üles