New Scientist ⟩ Šoti viski võib kliimavõitluses kaotada oma eriomase maitse

Jason Arunn Murugesu
, New Scientist, kaasautor
Copy
Turbasuitsu kasutamisest loobumine tähendaks loobumist ka pikaajalisest traditsioonist.
Turbasuitsu kasutamisest loobumine tähendaks loobumist ka pikaajalisest traditsioonist. Foto: Igor Golovniov

Ühendkuningriik on maailma suurim viskieksportija – viskit on seal valmistatud juba 500 aastat. Kuid mida enam räägime kliimamuutustest, seda enam on põhjust muret tunda kõnealuse joogi eriomase maitse keskkonnamõju pärast. Küsimus on nimelt turbas.

Turbaalade säilitamine on üks Glasgow’s toimuvate kliimakõneluste võtmeküsimus, sest turbas on talletatud suured süsinikukogused. Mõnede hinnangute kohaselt sisaldavad ainuüksi Ühendkuningriigi turbaalad enam kui 3 miljardit tonni süsinikku. Seda on sama palju, kui Prantsusmaa, Saksamaa ja Ühendkuningriigi metsades kokku.

Kaevandatud turvast kasutatakse sageli küttematerjalina või kompostimisel. Nende tegevuste käigus vabaneb süsinik ja kuna turba moodustumiseks kulub tuhandeid aastaid, ei saa seda mingil moel taastuvaks ressursiks pidada. See paneb viskitootjad keeruliste valikute ette.

Põlvkondade kaupa on turbasuitsu kasutatud viski valmistamiseks kuluva odra maitse parendamiseks. Seda kasutatakse endiselt umbes kolmandiku Šotimaal toodetud viski puhul ning vastavalt Ühendkuningriigi valitsuse 2014. aasta arvutustele kulub sellele umbes 6% riigis kaevandatud turbast.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles