Eesti Panga teaduspreemia laureaadi töös uuriti majanduskasvu satelliidiandmete põhjal

Eesti Panga hoone. Foto: Peeter Langovits.

Keskpanga teaduspreemia pälvis tänavu kolm teadustööd, milles uuriti Eesti eksportijate käitumist, töötajate oskuste mittevastavust tööandjate vajadustele Eesti tööturul ning majandusaktiivsuse ja korruptsiooni seost endistes liiduvabariikides. 

2021. aastal saadeti konkursile 12 teadustööd, millest doktoritööde kategoorias esitati kolm tööd ja magistritööde kategoorias üheksa uurimust. Tööde hindamist juhtinud Eesti Panga majandusuuringute allosakonna juhataja Tairi Rõõm tõdes, et valikut oli raske teha, kuna konkursitööde tase oli kõrge. «See annab tunnistust Eesti noorte majandusteadlaste suurest teaduspotentsiaalist ja majandushariduse heast tasemest,» märkis Rõõm.

Eesti Panga teaduspreemia võitis doktoritööde kategoorias Mathias Juust (Tartu Ülikool) teadusartikli «Trade effects of a negative export shock on direct exports and wholesalers» («Negatiivse ekspordišoki mõju hulgimüüjate ja otseeksportijate ekspordile») eest. Uurimus käsitles seda, kuidas mõjutas 2014. aasta ulatuslik ekspordinõudluse vähenemine Venemaal Eesti eksportijate käitumist.

Krimmi annekteerimisele Venemaa poolt 2014. aastal järgnesid lääneriikide sanktsioonid ja Venemaa vastusanktsioonid. Samal aastal odavnes ka nafta hind maailmaturul, mille tõttu rubla kurss langes ning see mõjutas üldist impordinõudlust Venemaal.

Juust analüüsib, kuidas reageerisid suurele negatiivsele nõudlusešokile Eesti ettevõtted, kes Venemaale kaupu eksportisid, ning näitab, et kaubavoogude ümbersuunamisega tulid paremini toime hulgimüüjad (võrreldes jaemüüjatega) ja kõrgema tootlikkusega ettevõtted. Juustile preemia toonud uurimus ekspordivoogude ümbersuunamise kohta on aktuaalne ka praegu, arvestades Covid-19 pandeemiast tingitud tarneahelate lagunemist. 

Magistritööde kategoorias võitsid Eesti Panga teaduspreemia Pauline Kommer ja Danyl Denysenko. Pauline Kommeri (TalTech) magistritöö «Mismatch decomposition in the Estonian labour market» («Töötajate oskuste mittevastavus Eesti tööandjate vajadustele») leidis tunnustust eelkõige väga hea teoooriatundmise ja empiirilise analüüsi kõrge taseme tõttu.

Töös analüüsiti, kui suur probleem on oskuste sobimatus Eesti tööturu erinevates piirkondades ja tegevusaladel. Töö teema on praegusel kriisist taastumise perioodil Eestis aktuaalne, kuna majanduskasvu üks olulisemaid pidureid on ettevõtete raskused sobivate oskustega töötajate leidmisel.

Danyl Denysenko (Tartu Ülikool) magistritöös «Corruption and economic growth: new evidence from satellite data» («Korruptsioon ja majanduskasv – uued tulemused satelliidiandmete kasutamisest») uuriti korruptsiooni ja majandusaktiivsuse seoseid endistes NSVLi riikides. Denysenko mõõtis majandusaktiivsust innovaatilisel meetodil, kasutades suurandmeid – satelliitide abil kogutud öötulede intensiivsuse andmeid.

Töös näidati, et korruptsioon pärsib majanduskasvu. Uurimistööd peeti märkimisväärseks eelkõige autori uuendusliku lähenemise tõttu tegeliku majandusaktiivsuse hindamisele riikides, kus ametlikud kasvunäitajad võivad olla moonutatud kas statistika ilustamise või varimajanduse osakaalu tõttu.

Teaduspreemiad antakse keskpanga muuseumis üle 4. novembril.

Urmas Sepa mälestusele pühendatud teaduspreemia annab Eesti Pank 2021. aastal välja 19. korda. Teadustööde konkursiga soovitakse avaldada tunnustust silmapaistva uurimistöö eest, ergutada teadustegevust majandusteaduse valdkonnas ning väärtustada õpinguid, mille eesmärk on omandada teaduskraad.

Urmas Sepp (1956–2002) oli alates 1993. aastast Eesti Panga makromajanduse, hiljem majandusuuringute osakonna juhataja.