New Scientist ⟩ Kohtupsühhiaater: võime kõik sattuda seisundisse, mida saab nimetada kurjuseks

Viimane riskitegur, mis vägivalla vallandada võib, on sageli rikkuja jaoks midagi väga eriomast. Pilt on illustreeriv. Foto: Kristjan Teedema

Kuidas jõuab inimene vägivaldse ja eluohtliku kuriteo sooritamiseni? Mõned arvavad, et sellised inimesed on oma loomult halvad ja nimetavad neid «koletisteks» või «kurjadeks». Juba William Shakespeare väljendas seda vaatepunkti oma näidendis «Torm», kus Prospero Calibani kohta ütleb, et too on «sündinud saatan, kelle loomust kasvatus kunagi müüra ei saa»

Gwen Adshead sellega ei nõustu. Ta on oma psühhiaatrikarjääri jooksul töötanud nii kurjategijatega vanglates, kui ka kinnistes psühhiaatriahaiglates, sealhulgas ka Broadmoori haiglas, kus veedavad oma aega mõned Suurbritannia kurikuulsaimad mõrvarid.

Kuid selle asemel, et mõelda vägivaldsetest kurjategijatest kui loomult halbadest, arvab ta, et tema patsiendid on ellujääjad katastroofis – nemad on katastroof ja tema on esimene reageerija.

Adshead on kurjategijate vaimse tervise kohta avaldanud palju teadusartikleid ja raamatuidki. Nüüd on ta koostöös dramaturg Eileen Horne’iga kirjutanud ka esimese populaarteadusliku raamatu. Sinna on kokku kogutud mosaiik juhtumiuuringuid inimestest, keda ta on aastate jooksul ravinud. Adshead lükkab seal ümber müüdid vägivaldsete rikkujate kohta, räägib kaastunde olulisusest hukkamõistu ees ning ütleb kokkuvõtvalt, et hea psühholoogilise ja psühhiaatrilise abiga on taastumine võimalik.