Teadlased jätkavad Eesti looduse majanduslike hüvede kaardistamisega

Ökosüsteemiteenuste hulka kuuluvad ka metsast korjatavad seened-marjad ning tänapäeval koguvad korilustrendid gastronoomiamaailmas järjest enam populaarsust. Foto: Sander Silm

Keskkonnaagentuuri tellimusel kaardistavad Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli teadlased ELME projektis 2023. aastaks Eesti peamiste maismaaökosüsteemide (metsad, sood, niidud, põllumajanduslikud ökosüsteemid) hüvede ehk ökosüsteemiteenuste majandusliku väärtuse, et kujundada kestlikumat ühiskonda.

Töö käigus pannakse paika looduse hüvede sotsiaalse ja majandusliku väärtuse arvestamise aluspõhimõtted ning luuakse metoodika. Samuti valmib kaardimaterjal, mis kirjeldab valitud hüvede väärtust.

«Looduskapitali võimalikult objektiivne, õiglane ning teaduspõhiste metoodikate ja mõõdikutega kirjeldamine aitab vahendada ökosüsteemide ning nende hüvede väärtusi nii otsustajatele kui ka avalikkusele ning neid otsustusprotsessidesse integreerida,» kinnitab Keskkonnaagentuuri juhtivspetsialist ja ELME projektijuht Madli Linder.

Teadlaste töörühma juht, Tartu Ülikooli botaanika kaasprofessor Aveliina Helm toob välja, et plaanis on välja töötada head aluspõhimõtted ning asjakohased mõõdikud, et tänasest oskuslikumalt võtta arvesse looduse tähtsust.

Töö eesmärk pole tema sõnul loodusele rahanumbri külge panemine, vaid võimaluste välja töötamine, mis aitaks meil nii maakasutuse planeerimisel kui ka majanduses tervikuna võtta senisest paremini arvesse ökosüsteemide fundamentaalset rolli inimeste heaolu toetamisel. Seejuures on plaanis erilist tähelepanu pöörata neile looduse hüvedele, mis on rahas raskesti hinnatavad ja täielikult või osaliselt asendamatud, nagu näiteks elupaikade säilitamine või aineringete tagamine.

«Looduse hüvede kahjustumine õõnestab nähtamatult kogu meie majandust, kuid vastavate mõõdikute puudumise tõttu ei ole me seda osanud seni lihtsalt arvesse võtta. Soovime muuta olukorda paremaks. Looduskapitaliga ehk meie kõigi ühise varandusega arvestamine ja selle hea käekäigu tagamine peab saama tulevikumajanduse alustalaks,» lisab Helm.

Majanduslik hindamine on jätkuks tööle, millega Keskkonnaagentuur ja teadlased kaardistasid aastatel 2019–2020 projektis ELME («Elurikkuse sotsiaal-majanduslikult ja kliimamuutustega seostatud keskkonnaseisundi hindamiseks, prognoosiks ja andmete kättesaadavuse tagamiseks vajalikud töövahendid») maismaaökosüsteemide seisundit ja hüvesid. Selle tulemusel valminud kaardid on kõigile avalikult kättesaadavad ELME kaardikihtide kataloogis.

ELME kaardid on mõeldud kasutamiseks nii looduses liikujale kui ka keerukamates maakasutuse planeerimise ja keskkonnamõju hindamise protsessides. Näiteks võib ELME kaardikihtide kataloogist leida alajaotuse «toit ja sööt», kus on saadaval seente ja marjade kaardid.

ELME projektijuhi ja Keskkonnaagentuuri juhtivspetsialisti Madli Linderi sõnul on praegusel haiguste hooajal aktuaalne näiteks ka ravimtaimede kaart (rubriik «elupaigad ja geneetilised ressursid») ning looduses liikujatele ja tervise turgutajale alajaotus «rekreatsioon». Eksperdid saavad ökosüsteemide seisundi ja erinevate looduse hüvede kaarte kasutada näiteks üldplaneeringutes, rohevõrgustiku planeerimisel vm looduskeskkonnaga seotud otsuste langetamisel.