Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

TEADLASED JA ARSTID: Pandeemiast ja piirangutest saab praegu vabaks vaid vaktsineerides

Haiglate ülekoormatus tekitas aasta algusl nende uste taha kiirabiautode järjekoorra. See on kordumas ja oluliselt ulatuslikumalt, kui vaktsineerimine vaibub täielikult. FOTO: Madis Veltman

Viimaste kuudega on end vaktsineerida soovivate inimeste arv kahanenud, koroonaviiruse leviku risk aga aina kasvanud. Eesti Immunoloogide ja Allergoloogide Selts soovitab tungivalt, et kõik veel vaktsineerimata inimesed läheksid kaitsesüsti tegema.

Viimaste kuudega on end vaktsineerida soovivate inimeste arv kahanenud, koroonaviiruse leviku risk aga aina kasvanud. Eesti Immunoloogide ja Allergoloogide Selts soovitab tungivalt, et kõik veel vaktsineerimata inimesed läheksid kaitsesüsti tegema. See on tõepoolest ainus viis, et Eesti haiglad saaksid abistada nii Covid-19sse haigestunuid kui ka neid, kes ootavad oma korralist ravi. Vaktsineerimine on kõige turvalisem viis pandeemiast pääsemiseks. Koos koroonaviiruse levikuga levib üha enam ka mitmesuguseid müüte SARS-CoV-2-vastaste vaktsiinide kohta. Meedias kõlab väited vaktsiinide ohtlikkusest. Teaduslik arutelu vaktsiinide ja vaktsineerimise olemuse üle on vaieldamatult vajalik. Meelevaldsed arutelud ja faktide pinnapealne seostamine on aga viinud väideteni, et vaktsineerimine on ohtlikum kui läbipõdemine ja parema kaitse saavutamiseks tuleks eelistada läbipõdemist. See seisukoht vajab kindlasti kiiret korrigeerimist: vaktsineerimine säästab elusid ja tervist. Vastutustundetu on ka alternatiivsete preparaatide propageerimine – enamiku toime on tõestamata või puudub sootuks. Praegu on Eesti haiglates Covid-19 tõttu üle 300 inimese, haigust väga raskelt põdevate inimeste arv on tõusuteel. Eesti haiglatel ja tervishoiukorraldajatel seisab ees ülikeeruline sügistalvine periood. Sel ajal on nimelt liikvel ka muid ohtlikke viirushaigusi.​

Arstid ja õed töötavad oma võimete piiril

Novembri esimeses pooles on prognoosi järgi haiglates üle 500 Covid-19 patsiendi. See ületab tunduvalt Eesti praegust võimekust, mis on 403 nakkushaigele mõeldud voodikohta. Nakkushaigete ravi nõuab rohkem arste ja õdesid ning nende töö saab tulla vaid plaanilise ravi vähendamise arvelt. Ja tulebki, sest suuremas hädas olijat ei jäeta abita. Õdesid ega arste töökuulutustega juurde palgata ei saa, vähemalt mitte nii lühikese ajaga, kui meile on antud. Kuna haiglatesse satub Covid-19 diagnoosiga mitu korda rohkem vaktsineerimata haigeid kui vaktsineerituid, siis iga süstimata vaktsiinidoos tähendab ka muudest tõbedest terveks ravimata haigeid. Nad kõik on kellegi lähedased. Tervishoiusüsteemi suutlikkus on ammendumas! Vaktsineerimata inimeste nakatumine SARS-CoV-2ga toob kaasa ettearvamatuid tagajärgi. See on viimase 22 kuu jooksul kogunenud teadmine. Südame-veresoonkonnahaigusi ja suhkrutõbe (diabeeti) põdevatel eakatel inimestel on suur oht Covid-19sse haigestudes haiglasse sattuda ja seal ka surra. On ka muid kaasuvaid haigusi, mis samale teele viivad. Vaktsineerimine hoiab neid inimesi halvima eest: põdeda saab ehk haiglata ning haiglast kõnnitakse siiski välja omal jalal.

Lapsed ei ole jäänud sest haigusest puutumata. On tõsi, et lapsed põevad enamjaolt Covid-19 väiksemate tüsistustega ja suremus nende hulgas on väga väike. Kuid mõningatel juhtudel võib SARS-CoV-2ga nakatumine põhjustada väga rasket haiguse kulgu ka lastel. Tänaseks on teada, et eelnevalt terved 5–12-aastased lapsed võivad haigestuda koguni mitmeid organeid ründavasse põletikku. Seda kutsutakse multisüsteemseks põletikusündroomiks, mis väljendub organismi šokiseisundis. Selle vältel areneb kiiresti kõrge palaviku ja mitmete organite kahjustusega haigus. See algab enamasti umbes kuu aega pärast SARS-CoV-2ga nakatumist. Nakatumise järel ning haiguse algstaadiumis ei kurda need lapsed suurt millegi üle. Eesti haiglates on selle aasta esimesel poolel olnud 16 seda haigust põdenud last. Pooled neist vajasid intensiivravi. SARS-CoV-2 näol on tegemist ikka veel põhjalikult tundmata viirusega ja kõik selle mõjud inimorganismile pole veel teada. Teadlased uurivad Covid-19 pikaaegset mõju – «pikka Covidit». Viiruse jääke on leitud pea kõigist elunditest. Ligi pooltel haiguse läbi põdenutest on kaebusi veel pool aastatki pärast nakatumist. Ka noorukitel, kes enamasti põevad seda haigust kergelt, on leitud pikka aega püsivaid sümptoome: Iisraelis ja Suurbritannias tehtud uuringutes on leitud, et iga seitsmes teismeline kaebab veel kuid pärast viirusega nakatumist väsimust, keskendumisraskusi ja peavalu.

Vaktsiinid treenivad immuunsüsteemi

Immuunsüsteem kaitseb meid võõraste sissetungijate eest. SARS-CoV-2 organismi tungimisel käivituvadki immuunsüsteemi esimesed vastureaktsioonid, et peatada viiruse levik meie organismis. Kuid kaitsemehhanismid ei toimi kõigil inimestel ühtviisi hästi ja raske haigusvormi riskiga inimestel kipuvad need olema aeglased. See annabki viirusele ajalise eelise ning sel juhul paljuneb viirus organismis ulatuslikult. Sedavõrd ulatuslikult, et nakatuvad ka kopsud. Kui nüüd immuunsüsteem hiljem, kosununa ja veidi õppinuna, uuesti pealetungile asub, ründab inimese enda immuunsüsteem juba viirusega laiaulatuslikult nakatunud kopse. Tagajärjena tekib äge põletik. Võimas põletikureaktsioon on vajalik, et viirusega nakatunud kude hävitada.

Just puudulik viiruse leviku piiramine nakkuse alguses on põhjus, miks immuunsüsteem hiljem käivitab laiaulatusliku põletikuprotsessi. Selline tugev reaktsioon võib lõppeda inimesele endale kahjulikult: põhjustada ulatuslikku kopsukahjustust, hingamisraskusi ja viia intensiivravini. Vaktsineerimine on viis, kuidas turvaliselt treenida immuunsüsteemi viiruse laastava toime vastu. Selle käigus õpetatakse immuunsüsteemi viirust ära tundma ja elusa viirusega kohtudes palju kiiremini toimima. Õppimine pole lihtne, iga treening vajab energiat ja pingutust. Seetõttu esinevad vaktsiinidel ka kohati ebamugavad kõrvalmõjud: punetus ja valulikkus süstekohas, väsimus ja palavik. Tähtis on see, et võimalik lahing päris viirusega kulgeks hiljem edukalt.

Väljatöötatud mRNA-vaktsiinid on osutunud efektiivseks ja turvaliseks ning annavad tõhusa immuunvastuse nii antikehade taseme kui ka rakulise immuunsuse näol. Covid-19 vaktsiinid on ohutud ka rasedatele ja imetavatele emadele. Rasked kõrvaltoimed on õnneks üliharuldased. Kasu ja riski suhe on kasu poolel ka noorte täiskasvanute puhul. Üliharuldaste kõrvaltoimete tõttu tuleb pärast vaktsineerimist oma tervist jälgida. Eri riikide immunoloogid uurivad seda, kas ja kuidas säilib vaktsiinide mõju pikema aja vältel. Seniste uuringute alusel on kuus kuud pärast kahe doosiga vaktsineerimist täheldatud antikehade taseme langust. Seda on näidatud ka Eestis korraldatud uuringus, mille tulemused on avaldatud ajakirjas The Lancet Regional Health. Lisaks on ajakirjas New England Journal of Medicine hiljuti avaldatud kaks laiaulatuslikku uuringut, mis näitavad antikehade taseme langust eakatel, eeskätt meestel ja nõrgestatud immuunsüsteemiga inimestel. Ei ole veel täpselt teada, kuivõrd on antikehade langus aja jooksul seotud immuunkaitse kadumisega. Mõnedes uuringutes on leitud, et hoolimata antikehade taseme langusest püsib endiselt hea kaitse muidu raskelt kulgeva haigusvormi vastu. Samas ei ole sellele küsimusele kiiret vastust oodata: rakulise immuunsuse katsetamine on väga suurt ressurssi nõudev ja metoodiliselt aeglane tegevus. Seda aega ei pruugi meil olla. Antikehade taseme langus ajas toimub ka Covid-19 läbipõdenutel. Seda põdenud inimestel võib tekkida väga erineva tugevusega immuunvastus – võib tekkida väga kõrge, kuid ka madal antikehade tase. Vaktsiini lisadoos pikendab oluliselt nende antikehade taseme püsimist ja immuunsuse kvaliteeti.

Viiruseleviku kõrgajal tuleb olla ettevaatlik kõigil

Siiski ei tohi ka vaktsineeritud ja Covid-19 läbi põdenud inimesed haigussümptomite korral hooletult käituda. Ka vaktsineeritud ja haiguse läbi põdenud võivad nakatuda ja haigust edasi kanda. See risk on küll tunduvalt väiksem kui vaktsineerimata inimestel. Haiguse läbipõdemine käib vaktsineeritud inimestel kiiremini ja kergemalt ning väiksemate kannatustega – see asjaolu on täna valdavalt selge. Vaktsineerimata inimestel pole nakkava deltatüve eest mingit pääsu. Need tulemused on pannud nii Eestit kui ka mitmeid teisi riike kasutusele võtma riskigruppide tõhustusdoosi. Lisadoosid on vajalikud eeskätt vanemaealistele, kel on vaktsineerimiskuurist möödunud enam kui kuus kuud, ning krooniliste kaasuvate haigustega ja immuunpuudulikele inimestele. Ka kõik haiglastes töötavad inimesed peaksid saama soovi korral vaktsiinide tõhustusdoose, kuna see on parim viis haiglaid töös hoida. Vaktsineerimise ajalugu on piisavalt pikk. See on tehnika, mis on ajaloos seljatanud mitmete nakkushaiguste puhangud, pikendanud eluiga ning hoidnud ära väga valusaid lähedaste surmasid. Avatud ühiskonna võti – kus koolid on avatud, kus inimesed on vabad, kus nõrgad ja eakad on kaitstud, kus haiglates saavad ravi kõik, kel seda vaja – on praegu just vaktsineerimine.

Vaktsineeritute eelised

Vaktsineeritute eelised

8568 Covid-19 patsienti viibis haiglaravil jaanuarist augustini.

331 oli nende hulgas vaktsineerituid.

Iga vaktsineeritu kohta sattus haiglaravile 25 vaktsineerimata isikut.

2476 patsienti oli samal ajavahemikul Intensiivravis.

108 oli neist vaktsineerituid.

Iga vaktsineeritu kohta vajas intensiivravi 22 vaktsineerimata isikut.

Seoses immuunsuse nõrgenemisega ajas need suhtarvud muutuvad.

Augustis oli iga vaktsineeritu kohta haiglas 5 vaktsineerimata inimest ja intensiivravis alla nelja vaktsineerimata inimese ühe vaktsineeritu kohta – see on põhjus vaktsineerimisega kiiresti alustada ning saada ette nähtud tõhustusdoose.

Tagasi üles
Back