New Scientist ⟩ Kas äpid suudavad meid loodusega ühendada?

Paljud rakendused keskenduvad just loodusvaatlustele ja salvestamisele, olgu vaatlusaluseks linnulaul, taimed, putukate toimetused või seened. Pilt on illustreeriv. Foto: Angela Weiss

Ma pole suur äpiinimene. Üldiselt muudab tehnika mind tusaseks. Olin enda tutvusringkonnas viimane, kes endale nutitelefoni ostis, ma käin päris poodides ja loen raamatuid vaid paberkandjal. Kasutasin sotsiaalmeediat 6 kuud, kuni mõistsin, et veebimaailma LOLid ei kaalunud üles sellega kaasnevat ärevust, viha ning FOMO (hirmu ilmajäämise ees -toim.), kirjutab New Scientisti kaasautor Richard Webb.

Kutsuge ming vanamoodsaks, aga mulle ei meeldi päevad läbi telefonis passida. Palju parema meelega veedan oma aega kusagil roheluses, jalgupidi mudas. Isegi kui te minuga ei nõustu, on mul siinkohal õigus - vabas õhus viibimine on parem kui ekraani taga istumine. On tõestatud, et looduses veedetud aeg on ääretult kasulik mitte ainult meie füüsilisele tervisele, aga ka vaimse heaolu tagamiseks. Paraku jääb looduses veedetud aega meie tubases, modernses, tehnoloogiast sõltuvas ning istuvas elustiilis aina vähemaks.

Samas võib tehnoloogia ka antud olukorras meie päästerõngaks osutuda. Lugematul arvul nutitelefonide rakendusi püüavad looduses olemist jälle au sisse seada. Alatest äppidest, mis planeerivad teekondi, treeningäppide, linnulaulu tuvastajate ning teadvelolekurakendusteni välja.