Nobeli auhind ⟩ Kliima ja kosmos – kõik on üks ja sama

Syukuro Manabe Princetoni ülikoolis Nobeli preemia teemalisel pressikonverentsil. Foto: SETH WENIG

Nobeli komitee 5. oktoobril välja antud füüsikapreemia oli kui keset algavat kliimakonverentsi plahvatama pandud dünamiidilaeng. See puudutas füüsikapreemia osa, mis läks kliimamudelite loojatele. Vastus kliimamuutuste põhjuste suhtes ultraküüniliste tegelaste valveküsimusele: «Kuidas nii väike tegelane nagu inimene saab muuta nii suurt portsessi kui Maa kliima?» just laureaatide töödes – neis kõigis – sisaldubki.

​Vastus kliimamuutuste põhjuste suhtes ultraküüniliste tegelaste valveküsimusele: «Kuidas nii väike tegelane nagu inimene saab muuta nii suurt portsessi kui Maa kliima?» just laureaatide töödes – neis kõigis – sisaldubki.

Tegemist on komplekssete füüsikaliste süsteemidega, kus ka väike koostisosa või esmapilgul vähemõjukas tegur võib end näilise juhusega mõjusaks mängida. Syukuro Manabe on oma kliimaalase elutööga selgelt suutnud välja tuua need füüsikalised protsessid, mis kliima kulgu määravad – tema oli esimene, kes suutis luua Maa kliimat kirjeldava füüsikalis-matemaatilise mudeli ja leida ka usaldusväärse tulemuse selle kohta, kui palju soojemaks muutub kliima siis, kui süsihappegaasi kontsentratsioon atmosfääris kahekordistub. «Tema tööl tänapäevased, juba täiustatud kliimamudelid põhinevadki,» ütleb Tartu Ülikooli atmosfäärifüüsika kaasprofessor Velle Toll.