Nobeli füüsikaauhinnaga tunnustati panust kliimamudelite arengus
/nginx/o/2022/02/04/14345359t1hd0f7.jpg)
5. oktoober 2021, 13:21
/nginx/o/2021/10/05/14115599t1h5b8c.jpg)
Tänavune Nobeli füüsikaauhind läks jagamisele kolme teadlase vahel – pool auhinnast Syukoro Manabele ja Klaus Hasselmannile ning teine pool Giorgio Parisile. Neid tunnustatakse uute meetodite väljatöötamise eest, millega saab kirjeldada komplekssüsteeme ning ennustada nende pikaajalist käitumist.
Üks neist süsteemidest on Maa kliima. Jaapani päritolu klimatoloog Syukuro Manebe demonstreeris, kuidas kõrgenenud süsihappegaasi sisaldus atmosfääris toob kaasa temperatuuri tõusu Maa pinnal. 1960. aastatel juhtis ta Maa kliima füüsikaliste mudelite arengut ning oli esimene inimene, kes uuris kiirgustasakaalu ja õhumasside vertikaalse transpordi vahelist koostoimet. Tema töö pani aluse praeguste kliimamudelite arengule.
Kümmekond aastat hiljem lõi saksa meteoroloog Klaus Hasselmann mudeli, mis seob omavahel ilmastiku ja kliima, vastates sellega küsimusele, miks kliimamudelid võivad olla usaldusväärsed vaatamata asjaolule, et ilm on muutlik ja kaootiline. Ta töötas välja ka meetodid tuvastamaks jälgi, mida nii loodusnähtused kui ka inimtegevus kliimale jätavad. Tema meetodeid on kasutatud tõestamaks, et kõrgem temperatuur atmosfääris on tingitud justnimelt inimtekkelisest süsihappegaasi osakaalu suurenemisest atmosfääris.
Itaalia teoreetiline füüsik Giorgio Parisi sai auhinna panuse eest korrapäratute materjalide ja juhuslike protsesside teooriasse. 1980. aastatel avastas Giorgio Parisi korrapäratutes materjalides peidetud mustrid, mis võimaldavad mõista ja kirjeldada paljusid erinevaid ja ilmselt täiesti juhuslikke materjale ja nähtusi. Seda mitte ainult füüsikas, vaid ka teistes valdkondades, näiteks matemaatikas, neuroteadustes ja masinõppes.
Nobeli füüsikakomitee esimees Thors Hans Hanssoni sõnul näitavad tänavu tunnustatud avastused, et meie teadmised kliima kohta tuginevad kindlale teaduslikule alusele. «Selle aasta laureaadid on kõik aidanud meil saavutada põhjalikumat ülevaadet füüsikaliste süsteemide omadustest ja evolutsioonist,» märkis ta.
Nobeli füüsikaauhinna saaja otsustab Rootsi Kuninglik Teaduste Akadeemia. Homme, 6. oktoobril kuulutatakse välja Nobeli keemiaauhinna laureaadid, kirjandus- ja rahupreemiate saajad avalikustatakse nädala teises pooles.
Loe pikemalt tänavustest Nobeli preemia laureaatidest Postimehe laupäevasest lehenumbrist.