Nobeli meditsiiniauhinna laureaatide töö aitab mõista, kuidas inimesed ümbritsevat keskkonda tajuvad

2021. aasta Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna laureaadid David Julius (vasakul) and Ardem Patapoutian (paremal) ekraanil tänasel pressikonverentsil Karolinska instituudis. Foto: JONATHAN NACKSTRAND

Tänavune Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind otsustati anda David Juliusele ja Ardem Patapoutianile temperatuuri ja puutetaju retseptorite avastamise eest.

Meie võime tajuda puudutusi, sooja ja külma on aluseks meie igapäevasele suhtlusele maailmaga – see on ellujäämiseks lausa hädavajalik. Igapäevaelus on need aistingud küll iseenesestmõistetavad, kuid küsimus, kuidas saavad alguse närviimpulsid, mis meil temperatuuri ja rõhku tajuda aitavad, oli pikalt lahendamata. Tänavused Nobeli meditsiiniauhinna laureaadid selle ära lahendasidki.

Füsioloog David Julius suutis kapsaitsiini (tšillipipardes leiduv terav ühend, mis tekitab põletustunnet) abil tuvastada retseptori naha närvilõpmetes, mis kuumusele reageerib.

Molekulaarbioloog Ardem Patapoutian avastas uut tüüpi retseptorid, mis reageerivad mehaaniliste stiimulitele nahal ja siseorganites.

Laureaadid tuvastasid oma tööga seni puudunud seosed meie teadmistes meelte ja keskkonna omavaheliste suhete kohta. Nende avastused on hoogu andnud ka edasisele intensiivsele teadustegevusele, mis on aidanud paremini mõista, kuidas meie närvisüsteem erinevaid temperatuure ja puudutusi tajub.

Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna saaja määrab Rootsi Kuninglik Meditsiiniinstituut (Karolinska institutet). Homme, 5. oktoobril kuulutatakse välja Nobeli füüsikaauhinna ja 6. oktoobril Nobeli keemiaauhinna laureaadid. Nobeli kirjandus- ja rahupreemiate saajad avalikustatakse nädala teises pooles.

Loe pikemalt tänavustest Nobeli preemia laureaatidest Postimehe laupäevasest lehenumbrist.