AK ⟩ Viguriga kaardid: mets ja puude kõrgus

Kus kõrguvad metsad? Foto: Ago Tominga

Eestis on ligikaudu 2,1 miljonit hektarit ametlikku metsamaad. Kõrget metsa on tunduvalt vähem, näiteks vähemalt 34 meetri kõrguseid puid võib leida laiali paisatuna üksnes mõnel tuhandel hektaril üle Eesti. Tänasel kaardil näitame, kui palju on Eesti eri paigus metsamaad ja kui palju on seal arvestatava kõrgusega metsi.

Selleks oleme Eesti jaotanud 3 x 3 km suurusteks kuusnurkseteks tükikesteks. Iga tükikese sees oleme täpi suurusega tähistanud, millise osakaalu maatükist moodustab metsamaa. Täpi värvus väljendab, kui suure osakaalu metsamaast moodustab vähemalt 15 meetri kõrgune mets. Kaardilt vaatavad vastu täidlaste tumeroheliste täppidega alad Soomaal ja Lahemaal, mis on tihedalt vähemalt 15-meetriste metsadega kaetud. Nii Saare- kui ka Hiiumaa ja mitu Mandri-Eesti osa on kaetud suurte kollaste täppidega, kus kõrgemad metsad moodustavad metsamaast alla poole. Oranžide täppidega aladel on vähemalt kolmveerand metsamaast madalam kui 15 meetrit kõrge. Linnade ümbruses ja headel põllumaadel on metsamaad ootuspäraselt vähe.

Kaardile oleme lisanud ka rekordpuid. Eesti kõige kõrgemad puud asuvad Ootsipalus. Kuigi sealne rekordkuusk on nüüd kuivanud, kasvab tema kõrval endiselt peaaegu 47 meetri kõrgune harilik mänd, mis on teadaolevalt ka maailma kõrgeim omasugune. Võimalik, et peagi võtab Eesti kõrgeima puu tiitli üle mõni Loodi lehistest, mis on praegu ligi 44 meetri kõrgused. Kõrgeim lehtpuu on üle 43-meetrine haab Valgamaal. Kõik need kõrgused jäävad alla ajalooliste allikate põhjal teadaolevale Eesti rekordile: 1948. aastal mõõdeti Kilingi-Nõmme lähistel langetatud kuuse kõrguseks koguni 53 meetrit. Osa kõrgeid puid ei asugi metsamaal, vaid hoopis mõisaparkides, kus nad on sajandeid häirimatult kasvada saanud. Niimoodi on kõrgeks sirgunud näiteks siberi nulg ja harilik pärn Sangastes, tamm Audrus ja euroopa nulg Hiiumaal.