Taimede juured aitavad mõista loodusliku valiku mõju
30. september 2021, 18:42
/nginx/o/2021/09/30/14106206t1h0e7f.jpg)
Ajakirjas Nature avaldati kokkuvõte Tartu Ülikooli teadlaste eestvedamisel tehtud ulatuslikust uuringust, milles analüüsiti 39 260 taimeliigi maapealseid tunnuseid ja 2050 liigi juurestikuandmeid. Uuring annab uusi teadmisi selle kohta, millised tunnused või tunnuste komplektid mõjutavad taimede ökoloogiat ja kasvukeskkondadega kohastumist.
Taimede mitmekesisus maailmas on väga suur. Eri liikide erisugused tunnused ja tunnuste komplektid määravad ära taimede kasvu- ja paljunemiskiiruse, veetarbe, mõju ökosüsteemile ja selle, millises keskkonnas taimed kasvada saavad. Taimede tunnused on omavahel seotud, kuid senised teadmised maa-aluste taimeosade seosest maapealsetega olid napid.
Uuringu juhtautor, Tartu Ülikooli makroökoloogia kaasprofessor Carlos Carmona kirjeldas, et teadlased kombineerisid erinevaid taimede tunnuseid ja andmeid. «Varem arvati, et maapealsed taimeosad annavad infot ka juurte kohta – kui taimel on suured ja õhukesed lehed, mis aitavad valgust püüda, siis võiks neil olla ka pikemad ja peenemad juured, mis aitavad mullast toitaineid kätte saada. Tuleb välja, et maapealsed taimeosad ja peenjuured on justkui erinevad maailmad. Meile nähtav tunnuste komplekt – lehed, varred jne – ütlevad väga vähe taime juurestiku kohta ja vastupidi. Samuti selgus, et maa-aluste taimeosade varieeruvus on kõikjal palju väiksem kui maa peal,» ütles Carmona pressiteate vahendusel.
Näiteks kanada tsuuga (okaspuu) ja musta lõunapöögi (lehtpuu) maapealsed osad on taime kõrguse ja seemnete suuruse poolest üpriski sarnased. Samas on nende juurestik väga erinev – lõunapöögi juured on pikemad ja juurekude tihedam. Ka vastupidine muster on levinud: männi ja päevalille maapealsed osad on väga erinevad, kuid peenjuurte poolest on need liigid sarnased.
Uuring kinnitab maa-aluste tunnustega arvestamise tähtsust, sest need aitavad täpsemini mõista loodusliku valiku mõju taimede kujunemisele. Taimetunnuste ülemaailmne kirjeldamine võimaldab mõista ja ka prognoosida kliimamuutuste mõju ökosüsteemidele.