Valmiv veebitööriist võimaldab hinnata inimtegevuse mõju Eesti merekeskkonnale

Geoportaali on kogutud Soome lahe merekeskkonna andmed Eestist, Soomest ja Venemaalt ning inimtegevuste võimaliku mõju info. Stormy weather at the Bay of Tallinn, Baltic sea, storm, waves. Foto: Eero Vabamägi, Postimees Grupp Foto: Eesto Vabamägi

Veebruaris 2022 valmib geoportaal, millest saab oluline abivahend mereala planeerijatele ning arendajatele. Mereala planeeringute portaali nimega PlanWise4Blue on lisatud uusi kaardikihte mereelustiku ja inimtegevuste kohta, mis võimaldavad kasutajal läbi mängida merekasutuse stsenaariume ning hinnata nende keskkonnamõju Soome lahe tundlikule mereökosüsteemile. TÜ Eesti mereinstituut korraldas teisipäeval geoportaali esmase esitluse.

Projektijuht Jonne Kotta TÜ Eesti mereinstituudist selgitas, et portaal luuakse selleks, et teadlaste tehtud analüüsid tõlkida kiirelt ja dünaamiliselt otsustajatele arusaadavasse vormi. «Valmiv veebitööriist saab selle ülesandega hakkama ning võimaldab liikuda ekspertarvamustelt, mis mõnikord võivad olla ka subjektiivsed, andmepõhiste analüüside suunas,» kinnitas Kotta.

Keskkonnaministeeriumi merekeskkonna osakonna nõunik Eda Andresmaa lisas, et portaalis hakkavad olema kõige värskemad Soome lahe mereelustiku kaardid ja kogu olemasolev teadmistepagas inimtegevuste mõjudest loodusväärtustele. «Eriti oluline on, et koondatud saavad ka naaberriikide andmed, mis võimaldab hinnata tegevuste piiriüleseid mõjusid,» rõhutas Andresmaa.

Geoportaali on kogutud Soome lahe merekeskkonna andmed Eestist, Soomest ja Venemaalt ning inimtegevuste võimaliku mõju info. Visualiseerida saab tegevuste eraldimõju või siis mitme tegevuse koosmõju Soome lahe keskkonnale. Seega saab hinnata, mis juhtuks, kui näiteks kalanduse, toitainete sissekande, merepõhja kasutuse koormusi ja võõrliikide levikut muuta kas tänapäevaste keskkonnatingimuste või erinevate kliimamuutuste stsenaariumide taustal.

Veebirakendus luuakse Eesti, Venemaa ja Soome ühisprojekti ADRIENNE raames. Ühisprojekti käivitasid 2019. aastal kolme riigi eksperdid, et üle saada takistustest - andmete killustatusest ning riikides kasutatavate uurimis- ja hindamismetoodikate erinevusest -, mis seni pidurdasid edusamme Soome lahe seisundi parandamiseks.