Riigieelarve eelnõu kohaselt püsib teadusrahastus tasemel 1% SKPst

Haridus- ja teadusministeeriumi hoone Tartus. Foto: Kristjan Teedema

Valitsuse koostatud 2022. aasta riigieelarve eelnõu näeb ette teadusrahastuse püsimise tasemel 1% sisemajanduse koguproduktist. Võrreldes tänavuse aastaga lisandub teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni toetuseks uuel aastal üle 40 miljoni euro, teatab Haridus- ja teadusministeerium.

Lisanduvast rahast liigub teadussüsteemi toimimise kindlustamiseks Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu 16,3 miljonit, ettevõtete teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni toetuseks suunatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu 16,3 miljonit eurot ning valdkondlike poliitikate teadmistepõhiseks kujundamiseks 8,2 miljonit eurot. Valdkondlike poliitikate teadmistepõhiseks kujundamiseks lisandub uuel aastal ka varasemalt ministeeriumite vahel jagamata 6,08 miljonit eurot.

Haridus- ja teadusminister Liina Kersna ütles, et teaduse rahastamine on riigi üks prioriteete. «Järgmise aasta riigieelarve eelnõuga kinnitab valitsus, et hoiame teadmisi ja nutikaid lahendusi Eestis au sees,» ütles Kersna. «Kui tahame tulla edukalt toime ühiskonna ees seisvate väljakutsetega ja olla maailmas uute tehnoloogiate rakendajate eestvedajate seas, siis lihtsalt peame panustama teadus- ja arendustegevusse.»

Kokku on 2022. aasta riigieelarves teadus- ja arendustegevuseks planeeritud 323,7 miljonit eurot.

Haridus- ja teadusministeeriumi lisaraha suunatakse ennekõike teadussüsteemi jätkusuutliku toimimise kindlustamisse, suurendades nii uurimistoetuste mahtu kui teadusasutuste baasfinantseerimist. Tähtsal kohal on noorteadlaste järelkasvu kindlustamine, toetades doktorantide üleminekut nooremteadurite ametikohtadele. Lisatähelepanu pööratakse haridusuuringute ja haridusinnovatsiooni tegevuste hoogustamisele.

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt tõdes, et erasektori investeeringud innovatsiooni määravad Eesti rahvusvahelise konkurentsivõime. «Valmidust koostööks on kinnitanud nii ülikoolid kui tehnoloogia- ja tööstusettevõtted. Rahastus riigieelarvest loob võimalused koostöö realiseerimiseks ja Eesti pürgimiseks innovatsiooniliidrite liigasse,» sõnas minister.

Teaduse riigieelarveline rahastus jõudis ühe protsendini SKPst esmakordselt tänavu, ehk 2021. aastal.