Teiste hulgas on nii Ühendkuningriik, Euroopa Liit kui ka USA andnud välja lubaduse saavutada süsinikuneutraalsus juba järgneva kolme kümnendi jooksul. 11 riiki - Kanada, Taani, Prantsusmaa, Saksamaa, Ungari, Jaapan, Luksemburg, Uus-Meremaa, Hispaania, Rootsi ja Suurbritannia on nüüdseks selle eesmärgi seadusesse kirjutanud ning kavatsusest sama teha on märku andnud veel kümned riigid.
Kuid enamikul meist puudub nägemus selle kohta, milline saab olema igapäevane elu ühiskonnas, kus kasvuhoonegaaside netoheide on null ning milliseks kujudab emissioonivaba elu meie kodud, toidulaua, reisimisharjumused või maastikud. Suurbritannia valitsuse nõuniku ning kliimamuutuste komitee liikme Mike Thompsoni sõnul on säärane mõtteharjutus oluline. «Ma arvan, et me ilmselt ei tee seda piisavalt. See on tõesti kasulik asi, mida teha selleks, et võtta tulevikust ära hirm ja ning inimestes elevust tekitada,» ütleb ta.
Järgnev tekst on katse täita lõhe oleviku ning tuleviku vahel. 2050. aasta visualiseerimiseks vaatame seda läbi käesoleva sajandi 20. aastatel sündinud Isla silmade. Oma olemuselt on see lugu spekulatiivne – kuid seda on kujundanud ajakohased teadusuuringud, ekspertarvamused ja katsed.