Teadus- ja arendusnõukogu pidas oma viimase istungi
22. september 2021, 15:21
Valitsust nõustav Teadus- ja Arendusnõukogu (TAN) pidas teisipäeval oma viimase istungi enne nõukogu tegevuse reformimist. Oktoobris kinnitatakse TANi uus koosseis, milles peegeldub püüdlus innovatsioonile ning valdkondliku, soolise ja organisatsioonilise tasakaalu poole. Seaduse muutmisel saab nõukogu uueks nimeks Teadus-arendus- ja Innovatsioonipoliitika Nõukogu (TAIP nõukogu), teatab Valitsuse kommunikatsioonibüroo.
Peaminister Kaja Kallas tänas TANi liikmeid nende panuse eest targema majanduse poole liikumisel. «TANi selle koosseisu nähtavaimaks jäljeks on innovatsiooni ja teadustulemuste rakendamine valitsuse aruteludesse ja otsuste vastuvõtmisse. Märgiline on ka see, et koosseisu viimastel istungitel vastu võetud soovitused aitavad riiki lisaraha jagamisel – tänu valitsuse otsusele kasvab teadus- ja arendustegevuse riigipoolne rahastamine 1%-ni SKPst.»
Peaminister avaldas lootust, et uuendatud koosseisus saab nõukogu veelgi tõhusamalt toetada teadmussiiret era- ja avalikus sektoris, mida on vaja muu hulgas ka kliima- ja digipöörde kiirendamiseks.
Valitsuse kommunikatsioonibüroo teatel võttis TAN selles koosseisus ka initsiatiivi Eesti teadusagentuuri uurimistoetuste tasakaalustatumaks jagamiseks, tagades kõikidele teadusvaldkondadele võrdse baastaseme ja arvestades ülejäänud osa jagamisel taotluste hulka ja kvaliteeti. Nende hinnangul on TANi liikmed andnud olulise sisendi uude teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukavasse 2021–2035 (TAIE), mis koondas esmakordselt teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arendamisega seonduvad sihid ja tegevussuunad.
Oma viimasel istungil tegi TAN valitsusele ettepaneku, kuidas konkurentsipõhiliselt jagada valdkondlike poliitikate teaduspõhiseks arendamiseks mõeldud lisavahendid. Samuti tutvuti haridus- ja teadusministeeriumi lähtekohtadega kõrgharidusse lisaraha toomiseks ja Rektorite Nõukogu hinnanguga võimalikele muudatustele kõrghariduse rahastamisel. Sügise lõpus peaks see teema jõudma valitsuse ja riigikogu töölauale.
Haridus- ja teadusministri Liina Kersna sõnul on väga oluline teadvustada, et kvaliteetse kõrghariduse tagamine vajab kiiresti täiendavat rahastust. „Eesti kõrgharidus on juba aastaid alarahastatud,» tõdes minister.
«Paljude õppejõudude palgad on jäänud õpetajate palkadest maha ning õppejõudude järelkasvu tagamine muutub üha tõsisemaks teemaks. Küsimus ei ole ainult rahas, vaid vähemalt sama palju kõrghariduse sisus ja kvaliteedis,» lisas Kersna.
Lisaraha kaasamise võimalused, mida saaks kasutusele võtta lähiajal ja ilma kõrgharidusseadust muutmata, oleksid suunatud eelkõige töötavatele inimestele. Näiteks on ülikoolid juba hakanud pakkuma täienduskoolitusena mikrokraade. Ülikoolidel on ka õigus küsida õppekulude hüvitamist eestikeelsetel õppekavadel, mida pakutakse osakoormusega. «Samas ei tohi osakoormusega õppe pakkumiseks piirata oluliselt tasuta õppekohtade arvu ning täis- ja osakoormusega õppes rakendada erinevaid kvaliteedistandardeid,» märkis Liina Kersna.
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt esitles TANile majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi välja töötatud Innovatiivse Eesti kontseptsiooni, mis on koalitsioonilepingus nimetatud tulevikurahastu idee edasiarendus, millega ministeerium otsib lahendusi majandusarengut takistavatele probleemidele ning võimalusi teadusmahuka majanduse arengu kiirendamiseks.
«Meie peamine eesmärk on kasvada digiriigist innovatsiooniliidriks. Mida suurem on meie majanduse innovatsioonimahukus, seda tasuvamaid töökohti luuakse ja seda väiksem on surve ka uuteks maksudeks,» ütles Andres Sutt.
Ministri sõnul on kontseptsiooni võtmesõnadeks senisest palju suuremad investeeringud innovatsiooni ja teadusmahukasse arendustegevusse ning hästi juhitud riik, mis tõmbab ligi investeeringuid ja talente. «Kasutame ära oma rahvusvahelise ambitsiooni, riskijulguse ja kiirelt kasvanud kohaliku kapitali, et ületada sel kümnendil jõukuselt Euroopa Liidu keskmist,» lausus Sutt. Töö kontseptsiooni kallal jätkub.
Nõukogu koguneb uuendatud koosseisu esimesele istungile juba 23. novembril. Valitsus peaks uue koosseisu ja põhimääruse kinnitama oktoobris.