«Paljude õppejõudude palgad on jäänud õpetajate palkadest maha ning õppejõudude järelkasvu tagamine muutub üha tõsisemaks teemaks. Küsimus ei ole ainult rahas, vaid vähemalt sama palju kõrghariduse sisus ja kvaliteedis,» lisas Kersna.
Lisaraha kaasamise võimalused, mida saaks kasutusele võtta lähiajal ja ilma kõrgharidusseadust muutmata, oleksid suunatud eelkõige töötavatele inimestele. Näiteks on ülikoolid juba hakanud pakkuma täienduskoolitusena mikrokraade. Ülikoolidel on ka õigus küsida õppekulude hüvitamist eestikeelsetel õppekavadel, mida pakutakse osakoormusega. «Samas ei tohi osakoormusega õppe pakkumiseks piirata oluliselt tasuta õppekohtade arvu ning täis- ja osakoormusega õppes rakendada erinevaid kvaliteedistandardeid,» märkis Liina Kersna.
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt esitles TANile majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi välja töötatud Innovatiivse Eesti kontseptsiooni, mis on koalitsioonilepingus nimetatud tulevikurahastu idee edasiarendus, millega ministeerium otsib lahendusi majandusarengut takistavatele probleemidele ning võimalusi teadusmahuka majanduse arengu kiirendamiseks.
«Meie peamine eesmärk on kasvada digiriigist innovatsiooniliidriks. Mida suurem on meie majanduse innovatsioonimahukus, seda tasuvamaid töökohti luuakse ja seda väiksem on surve ka uuteks maksudeks,» ütles Andres Sutt.
Ministri sõnul on kontseptsiooni võtmesõnadeks senisest palju suuremad investeeringud innovatsiooni ja teadusmahukasse arendustegevusse ning hästi juhitud riik, mis tõmbab ligi investeeringuid ja talente. «Kasutame ära oma rahvusvahelise ambitsiooni, riskijulguse ja kiirelt kasvanud kohaliku kapitali, et ületada sel kümnendil jõukuselt Euroopa Liidu keskmist,» lausus Sutt. Töö kontseptsiooni kallal jätkub.
Nõukogu koguneb uuendatud koosseisu esimesele istungile juba 23. novembril. Valitsus peaks uue koosseisu ja põhimääruse kinnitama oktoobris.