/nginx/o/2021/09/17/14075886t1h2509.jpg)
Kuidas teha nii, et võimalikult paljud isad jääksid väikelapsega koju? Kuidas julgustada vanaduspensioni saajaid töötamist jätkama? Mis paneks ehitajaid isikukaitsevahendeid kasutama? Mida teha selleks, et töötuskindlustushüvitise saajad alustaksid tööotsingutega võimalikult varakult? Need on küsimused, millele otsib Sotsiaalministeerium vastuseid sel aastal käima lükatud sekkumisprogrammis, kirjutab Elis Kaljuvee Sotsiaalministeeriumi blogis.
Sotsiaalministeerium katsetab sel aastal esimest korda nutikaid viise ministeeriumi valitsemisala asutuste teenuste täiustamiseks ning kasutajatele lähemale jõudmiseks.
Selleks on käitumisteadlaste abiga käivitunud terve sekkumisprogramm, milles kasutatakse müksamise (ingl. k. nudging) metodoloogiat. Müksamisega (eesti k. ka «nügimine») tegelevad erinevate valdkondade teadlased ning selle peamine eesmärk on suunata inimesi käituma nii, nagu on neile endale kasulik. Seejuures jääb inimesele alles valikuvabadus – see tähendab, et alati on võimalik käituda teistmoodi.
/nginx/o/2021/09/17/14075869t1h3e42.jpg)
Müksamine jõudis laiema avalikkuse ette 2008. aastal, kui USA õigusteadlane Cass Sunstein ja majandusteadlane Richard H. Thaler avaldasid raamatu, mis on eesti keeles ilmunud pealkirjaga «Nügimine: viis toetada valikuid, mis viivad tervise, jõukuse ja õnneni» (2018).
Kui erasektoris püütakse inimeste käitumist sageli mõjutada selliselt, et nad tarbiksid rohkem kaupu ja teenuseid, siis avalikus sektoris kasutatakse müksamist järjest enam selliselt, et nii üksikisik ise kui ka ühiskond laiemalt saaksid sellest kasu.
Ka Eestis on müksamist avalikus sektoris juba katsetama hakatud. Üheks põnevamaks näiteks on projekt, mille käigus töötas Praxis koostöös Maksu- ja Tolliametiga ehitusettevõtjate jaoks välja e-kirjad, mis suurendasid tööjõumaksude maksmist ehk vähendasid ümbrikupalkasid. Senini on avalikus sektoris katsetatud müksamised jäänud aga projektipõhiseks. Näiteks ka sotsiaalministeerium on uurinud viise, kuidas leebelt suunata naisi ja tüdrukuid langetama karjäärivalikuid IKT kasuks.
Sotsiaalministeeriumi sekkumisprogramm loodab müksamise muuta avalike teenuste arendamise tavapäraseks osaks. Seetõttu kuulub sekkumisprogrammi paar suuremat uuringuprojekti, mille üheks komponendiks on müksamine, ja neli kitsama fookusega projekti, mille põhieesmärk on töötada välja erinevad müksud, neid katsetada ja nende tõhusust hinnata.
Tegemist on läbimõeldud teadus-arendusprogrammiga – kui kõik projektid on lõppenud, analüüsib Sotsiaalministeerium, millised olid sekkumisprogrammi kui terviku õppetunnid ning kuidas oleks ministeeriumil ja valitsemisala asutustel edaspidi mõistlik müksamist kasutada.
Neli projekti, mis on esimesse omataolisesse sekkumisprogrammi välja valitud, püüavad parandada Sotsiaalkindlustusameti, Tööinspektsiooni ja Töötukassa teenuseid. Sotsiaalkindlustusamet osaleb programmis kahe projektiga.
Esimene projekt, «Isapuhkuse ja -hüvitise müksamisprojekt», viiakse ellu koostöös Emoriga ja selle eesmärk on leida võimalusi, kuidas suunata isasid vähemalt kuuks ajaks väikelapsega koju jääma. 1. juulil 2020 hakkas kehtima isa täiendav vanemahüvitis, mis andis isale õiguse varasema 10 tööpäeva asemel jääda isapuhkusele koguni 30 kalendripäevaks ja saada selle eest hüvitist. Müksamisprojekti käigus püütaksegi aru saada, miks ei ole isad seda võimalust täielikult ära kasutanud ja kuidas saaks müksamine siin abiks olla.
Sotsiaalkindlustusameti teine projekt, «Paindliku vanaduspensioni ja tööturuaktiivsuse müksamisuuring», suunab inimesi, kes soovivad ennetähtaegselt pensionile jääda, valima paindlikku vanaduspensionit. 2021. aasta algusest hakkas kehtima paindlik vanaduspension, mis võimaldab nii pensionile minekut edasi lükata kui ka minna pensionile kuni 5 aastat varem.
Samuti on võimalik paindlikku pensioni võtta välja ka näiteks pooles mahus ning teha samal ajal tööd, mis aitab kasvatada pensionifondi. Oma otsust võib seejuures muuta kasvõi iga kuu, mis annab inimesele paindlikkuse näiteks tööampsude tegemiseks ning samal ajal ka kindlustunde, et kui mingil hetkel saab töö või töötamise soov otsa, saab rahulikult jälle pensioni täies mahus välja võtta.
Paindlik pension hoiab inimest tegusana, annab talle sissetulekulisa ja teadmise, et ta on ühiskonna toimimiseks vajalik. Sotsiaalkindlustusameti statistika järgi eelistatakse aga endiselt ennetähtaegset vanaduspensioni, mille saamise ajal ei ole võimalik töötada ja mis vähendab inimese aktiivsust ja sissetulekut. Müksamisprojekti eesmärk on aru saada, miks ei eelistata paindlikku vanaduspensionit ning kas müksamise abil saaks olukorda muuta. Projekt viiakse ellu koostöös Tartu Ülikooli teadlastega.
Projektiga «Isikukaitsevahendite müksamine ehitussektoris» osaleb sekkumisprogrammis ka Tööinspektsioon. Tööinspektsiooni hinnangul toimub ehitussektoris endiselt liiga palju tööõnnetusi, mida saaks vältida, kui kõik töötajad kasutaksid korrektselt ettenähtud isikukaitsevahendeid. Müksamisprojekti eesmärk on mõista, miks osad ehitajad seda ei tee, ja töötada välja müksud, olukorra parandamiseks. Müksamist viib läbi SA Poliitikauuringute Keskus Praxis.
Viimase, aga sugugi mitte vähem tähtsana osaleb programmis ka Töötukassa projektiga «Töötuskindlustushüvitise saajate müksamine tööle». Töötukassa andmetel ei ole viimase kümne aasta jooksul oluliselt muutunud 360 päevaks määratud hüvitiste väljamaksmise tegelik kestus.
Hoolimata sellest, kas turul on tööjõupuudus või üleküllus, kasutatakse hüvitis sageli lõpuni ära. Tööotsingutega alustatakse alles päris hüvitise saamise perioodi lõpus. Töökaotus ei ole kunagi kerge ja on täiesti mõistetav, et inimene vajab aega, et leida endas taas motivatsiooni tööotsingutega alustamiseks ning tööle asumiseks. Paraku on pahatihti nii, et mida kauem viibib tööotsingutega alustamine, seda väiksemaks kahaneb tööharjumus ning seda suuremaks kujuneb pikaajalise töötuse risk.
Müksamisprojekt uurib, mis takistab pikaajalise töökogemusega töötuskindlustushüvitise saajate enne hüvitise saamise perioodi lõppu tööle naasmist. Selle arusaama põhjal töötatakse välja müksud, mida töötukassa kasutab, et julgustada inimesi võimalikult varakult tööle naasma. Projekti viib ellu SA Poliitikauuringute Keskus Praxis.
Sekkumisprogrammi projektide esimesi tulemusi on oodata 2022. aasta alguses. Loodetavasti aitavad projektide käigus välja töötatud müksud inimestel teha endale, oma lähedastele ja tööandjatele kasulikumaid valikuid ning ühtlasi säästa riigile väärtuslikku raha, aega ja ressurssi. Kui nii läheb, kasutab Sotsiaalministeerium tulevikuski oma eesmärkideni jõudmiseks tänapäevaseid pehmeid meetodeid.
/nginx/o/2021/10/11/14131927t1h567c.jpg)