Osoonikiht peaks taastuma sajandi keskpaigaks

Osooniauk Antarktika kohal (siniste ja lillade värvidega) Foto: NOAA

16. septembril on rahvusvaheline osoonipäev, mis seekord keskendub toidu ja vaktsiinide külmaahela olulisusele. Külmaahelana mõistetakse toote säilitamist tootja määratud temperatuuril kuni toote tarbimiseni.

Keskkonnaministeeriumi välisõhu ja kiirgusosakonna peaspetsialisti Pärtel Niitaru sõnul on nüüdseks enamik osoonikihti kahandavatest ainetest kasutuselt kõrvaldatud. «Osoonikiht paraneb ja taastub eeldatavasti käesoleva sajandi keskpaigaks 1980. aasta eelsesse ulatusse,» lausus Niitaru.

Osoonikihi kaitseks võeti 1987. aastal vastu Montreali protokoll, millega hakati piirama freoonide kasutamist külmutusseadmetes. Montreali protokolli toetab 2019. aastal jõustunud ja juba 124 riigi ratifitseeritud Kigali muudatus, mille abil vähendatakse fluorosüsivesinike (HFCde) kasutamist. HFCd ei kahjusta küll osoonikihti, kuid need külmaained on tugevatoimelised kasvuhoonegaasid.

Pildil madala osoonisisaldusega alad Antarktika kohal 2000. aasta septembris (vasakul) ja septembris 2018 (paremal). Lilla ja sininega on tähistatud piirkonnad, kus osooni on kõige vähem ning kollase ja punasega need, kus osooni on rohkem. Foto: NASA/AP/Postimees

Niitaru sõnul on osoonikihti kahandavate ainete kasutuselt kõrvaldamine andnud hoogu jahutussektori märksa ökonoomsemaks muutumisele. «Kliima- ja külmutusseadmed töötavad nüüd varasemast tükk maad tõhusamalt, samas kasutades vähem energiat,» sõnas Niitaru.

Ilma korralikult töötava külmaahelata pole võimalik vältida toidukadusid, kaitsta rahva tervist ning tagada majanduse normaalne toimimine. Igal aastal läheb raisku umbes kolmandik kogu maailmas toodetud toidust. Eei raisata mitte ainult maad, vett ja energiat, vaid ühtlasi tekitatakse ka hinnanguliselt 8 protsenti kogu aastasest kasvuhoonegaaside heitest.

Polaarsed stratosfääripilved on talvisel ajal polaaralal stratosfääris 15–25 km kõrgusel tekkivad pilved, pildil Kirunas Rootsis. Sellised pilved loovad ideaalsed tingimused osooniaukude tekkeks, sest soodustavad keemilisi reaktsioone, mis vabastavad kloori, mis on osoonikihti lõhkuvate keemiliste ainete katalüsaatoriks. Foto: Ross Salawitch/ UMD / SWNS.COM

Vaktsiinide külmaahel algab tavaliselt vaktsiinide säilitamiseks mõeldud külmkambrites või -ladudes. Varem pidid need külmkambrid toimima temperatuuril + 5 °C ± 3 °C, paljusid uue põlvkonna vaktsiine peab aga hoidma juba temperatuuril -70 °C või -20 °C. Covid-19 pandeemia on näidanud, kuivõrd kriitiline on tagada vaktsiinide külmaahela toimimiseks vajalik võimsus.

Tõhusate ning kliimasõbralike külmaahelalahenduste arendamine muudab need üle kogu maailma kättesaadavamaks, et ohutu toit ja vaktsiinid võiks jõuda tõrgeteta inimesteni.