Koroonapassi põhieeldus on, et inimesed, kes on koroonaviiruse suhtes immuunsed, võivad üksteisega olla lähikontaktis ilma haigeks jäämata ja seda levitamata. Immuunsust ei ole kuigi lihtne mõõta, seega on koroonapassid ette nähtud kasutamiseks nö puhvrina, esitamaks tõendi selle kohta, et passi omanik on saanud heakskiidetud vaktsiini.
Passi on võimalik omandada ka positiivse tulemusega PCR-testi alusel, mis on tehtud viimase kuue kuu jooksul – see peaks tagama, et inimesel on loomulik immuunsus. Inimestele, kes ei ole ei vaktsineeritud ega koroonaviirust läbi põdenud, antakse paljude regulatsioonide järgi ühe kuni kahe päeva taguse negatiivse testitulemuse põhjal võimalus koroonapassi hüvesid nautida, võttes eelduseks et see inimene ei ole käesoleval ajahetkel nakatunud.
Just neist kolmest kriteeriumist riigid lähtuvadki, ütleb Christopher Dye Oxfordi ülikoolist, kes on ka veebruarikuise vaktsiinipasside aruande üks autoritest. «Ma arvan, et liigume loogilise süsteemi suunas,» ütleb ta.