AK ⟩ Lämmastik surub inimkonda toitu reaktorites kasvatama

Juba praegu luuakse 3D-toiduprintereid, mis annavad taimedest eraldatud valkudele kiulise ja lihaga sarnaneva tekstuuri. Sama saab tegema hakata pärmide abil toodetud valkudega. Firma Novameat toiduprinterit esitleti mobiilsidekonverentsil 30. juunil Barcelonas. Foto: JOSEP LAGO/AFP/Scanpix

Maa ökoloogilised ressursid on pisitasa ammendumas. Vähemalt inimeste jaoks. Meid pressitakse sisseharjunud mugavustsoonist välja enneolematu jõuga, mille oleme ise tööstusplahvatuse käigus vinnastanud. Toit on maailmas muutnud aina kättesaadavamaks ja seda tänu oskusele kasutusse võtta atmosfääris olevat lämmastikku – sellest toodetakse väetisi.

Nende liigkasutus on haavanud ja haavab edasi olulisi ökosüsteemi komponente: ennekõike muldasid ja vett. Vaatamata asjaolule, et ainuüksi Maa atmosfääris on lämmastikku 4000 triljonit tonni, suudab elusloodus toime tulla umbes 60 miljoni tonnise lämmastikuringe korraldamisega.

Inimesed seovad oma tehnikatega ja suunavad kasutusse igal aastal umbes 300 miljonit tonni lämmastikku. See on kantud vajadusest söönuks saada. Praeguse põllumajanduse võimalustel on piir ees, samal moel jätkates seame ohtu juba ka osoonikihi. Õnneks on olemas tehnoloogilised rajad, mida mööda minnes pole inimkonnal ka suurema rahvaarvu korral karta nälga jäämist.