New Scientist ⟩ Elu maal võis alata sadu miljoneid aastaid varem, kui seni arvatud

Tundub, et käsnad suudavad vastu pidada palju karmimates keskkonnatingimustes, kui teadlased esialgu hindasid. Pilt on illustratiivne. Foto: Jurgen Freund

Loomade elu võis alguse saada 350 miljonit aastat varem, kui seni arvuti. Fossiilid, mis näivad olevat käsnad, ühed maailma esimesed loomad, on leitud kividest, mis on pärit 890 miljoni aasta tagusest ajast.

«Esmapilgul võib tunduda, et tegu on väga radikaalse teadusartikliga,» ütleb avastuse teinud Elizabeth Turner Laurentiani ülikoolist Kanadas. Kuid tema sõnul sobivad leitud fossiilid ka teiste asitõenditega.

Enamik loomadest on hulkraksed organismid, kelle kehad koosnevad erinevatest kudedest ning kes peavad ellujäämiseks midagi sööma. Aastaid olid varaseimateks teadaolevateks loomafossiilideks leiud Kambriumi ajastust, mis algas 541 miljonit aastat tagasi. Siiski on viimastel aastatel tuvastatud fossiile ka varasemast, Ediacra perioodist (635 kuni 541 miljonit aastat tagasi). Leitud on ka 660 miljoni aasta vanuseid keemilisi jälgi, mis võivad pärineda käsnadest.

Turner uuris Loode-Kanadast pärit kivistisi, mis sisaldasid jäänuseid Neoproterosoikumi aegkonnast. Need rahud ei saanud kuidagi olla korallide kätetöö, sest neid ei olnud tol ajal lihtsalt veel olemas. Selgub, et rahud on moodustatud hoopis madalates vetes elanud fotosünteetiliste bakterite poolt. Rahud, mida tuntakse ka kui stromatoliite, olid mitmeid kilomeetreid pikad ning sadu meetreid kõrgeid. «Need rahud on suurejoonelised,» ütleb Turner.