ÜRO avaldas pessimistliku kliimaraporti (27)
/nginx/o/2021/08/09/13979817t1h88bd.jpg)
Me eirasime hoiatusi ja nüüd on liiga hilja: Maa keskmine temperatuur soojeneb 1,5 kraadi võrra tööstuseelsest tasemest ilmselt aastaks 2030 ehk kümme aastat varem, kui prognoositi vaid kolm aastat tagasi, ilmnes täna ÜRO värskest kliimaraportist.
ÜRO Valitsustevaheline Kliimamuutuste Nõukogu (IPCC) tõdes, et Pariisi kliimaleppe 1,5 kraadi eesmärk ületatakse umbes sajandi keskpaigaks päris kindlasti, sõltumata sellest, kui agressiivselt inimkond süsiniku emissiooni kärbib. Seejuures öeldi, et ületada võidakse ka vähem ambitsioonikaks peetud eesmärk piirata soojenemine kahele kraadile.
Raport seab rambivalgusse vähem kui kolme kuu pärast kliimakohtumisele COP26 kogunevad riigid ning toob välja kasvava tõendikuhja, mis osutab nende senisele hooletusele.
Planeet on seni soojenenud vaid 1,1 kraadi võrra, kuid juba see on kaasa toonud enneolematu ja ohvriterohke looduskatastroofide rea. Ainuüksi sel suvel on tabanud maailma asfalti sulatavad kuumalained Kanadas, tänavaid jõgedeks muutvad uputused Hiinas ning ohjeldamatud maastikupõlengud Kreekas ja Californias.
«See aruanne toob maa peale tagasi,» ütles raporti kaasjuht Valerie Masson-Delmotte.
«Juba aastakümneid on olnud selge, et Maa kliima on muutumas ja inimese mõju kliimasüsteemile on vaieldamatu,» ütles ta, lisades, et vaid murdosa senisest soojenemisest pole ühemõtteliselt inimtegevusele omistatav.
Raport toonitas, et maailm peab nüüd valmistuma aina hullemateks katastroofideks.
Isegi kui 1,5 kraadi eesmärk imekombel saavutatakse, tähendaks see seninägematuid kuumalaineid, paduvihmasid, põudasid ja muid äärmuslikke ilmastikutingimusi, järeldati aruandes.
Mõnevõrra kõrgema soojenemise korral muutuks praegu kord sajandis ette tulevad rannikualade üleujutused 2100. aastaks iga-aastaseks nähtuseks.
«See raport peaks panema judisema kõik, kes seda loevad,» ütles Edinburghi ülikooli kliimamuutuste instituudi direkor Dave Reay, kes pole raporti autorite seas.
«See toob IPCC külmal esitlusviisil välja, kus me praegu oleme ja kuhu suundume: oleme augus ja kaevame edasi.»
Ohuallikana toodi välja ka nähtamatud murdepunktid, mille käivitab tõusev temperatuur, ja mis toovad Maa kliimasüsteemi pöördumatuid muutusi.
Sulavad liustikud võivad tõsta meretaset tosina meetri võrra; sulav igikelts kahekordistada atmosfääri süsinikutaseme; Amazonase vihmamets muutuda troopilisest metsast savanniks — IPCC teatel on need katastroofid, mida ei saa välistada.
Inimkonna looduslikud liitlased metsad, pinnas ja ookeanid, mis on alates 1960. aastatest sidunud umbes 56 protsenti õhku paisatud süsihappegaasist, on jõudmas aga küllastumiseni ja nende osakaal süsiniku sidumises sajandi jooksul tõenäoliselt langeb, hoiatas IPCC.
«See raport tähendab inimkonna jaoks äärmist hädaolukorda,» ütles ÜRO peasekretär Antonio Guterres.
«Häirekellad on kurdistavad ja tõendid ümberlükkamatud: süsihappegaasi emissioon fossiilsete kütuste põletamisest ja raadamisest lämmatab meie planeeti ja seab miljardid inimesed vahetusse ohtu.»
IPCC raportis jäetakse siiski õhkõrn võimalus, et 1,5 kraadi eesmärk täidetakse.
Planeet soojeneb kõige optimistlikuma stsenaariumi järgi sajandi keskpaigaks 1,6 kraadi võrra, kõige hullema stsenaariumi järgi aga pea terve kraadi võrra rohkem.
Sajandi lõpuks on planeet optimistlikema stsenaariumi korral aga jahenenud 1,4 kraadisele soojenemisele. Teised stsenaariumid näevad 2090. aastaks ette soojenemist alates 1,8 kraadist kuni 4,4 kraadini
Raporti autorid rõhutasid ka, et 1,5 kraadi eesmärk ei ole «kõik või mitte midagi».
«See on poliitiliselt oluline, aga see ei ole kaljuserv, kus kõik muutub järsku väga katastroofiliseks,» ütles raporti põhiautor Amanda Maycock Leedsi ülikooli kliima- ja atmosfääriteaduse instituudist.
IPCC raportil on veel kaks osa, mis avaldatakse tuleval aastal.
Esimene neist, kus käsitletakse kliimamuutuse mõju, avaldatakse järgmise aasta veebruaris, ja teine, kus käsitletakse lahendusi emissiooni vähendamiseks, kuu aega hiljem.