New Scientist Numbriteater koroonaviiruse statistikaga - kuidas seda mõista?

, New Scientist, kaasautor
Copy
Hirm võib meie käitumist muuta viisil, mis tegelikult paneb meid suuremasse ohtu.
Hirm võib meie käitumist muuta viisil, mis tegelikult paneb meid suuremasse ohtu. Foto: DaModernDaVinci via Pixabay

Koroonaviiruse nakatumisnäitajad on jälle tõusuteel. Ilmselt peame veel kuid, kui mitte aastaid püüdma hoida tasakaalu koroonaviirusest põhjustatud surmade ja muude kahjude minimeerimise ning majandusliku ja vaimse heaolu vahel.

«Selle pandeemiaga toimetulek on sisuliselt riskijuhtimisharjutus,» ütleb Manhanttani instituudi majandusteadlane Allison Schrager. Selleks, et ülesandega hästi hakkama saada, peame tuginema teabele, mida saame rahvatervise ekspertidelt, meediast ja valitsustelt. Me tahame täpselt teada, kui ohtlik see viirus meile on, kui ohtlik on see meie sõpradele ja lähedastele, kes vanuse või muude tegurite tõttu haavatavamad on. Me tahame teada, mis on riskid, mis kaasnevad nakatumismäära kasvuga, et aru saada, kas rakendatavad meetmed on proportsionaalsed.

Riskikommunikatsioon on isegi parimatel aegadel keeruline, kuid paljudes riikides on COVID-19 pandeemia endaga kaasa toonud tulva hirmutavast statistikast ja graafikutest nakatumismäärade ja surmajuhtumite kohta. David Spiegelhalter Wintoni riski- ja tõenduskommunikatsiooni keskusest Cambridge’i ülikoolis nimetab seda numbriteatriks.

Seega, kuidas võtta teatrist välja draama ja jõuda mõõdetavate hinnanguteni selle määramatuse kohta, millega me silmitsi seisame? Lihtsaid vastuseid ei ole, kuid mõistes, kuidas meie ajud riskidega tegelevad ja kuidas meile riskide kohta andmeid esitletakse, saame oma vaimset koormat kergendada – nii pandeemia, kui ka muudes kontekstides.

Tagasi üles