Vastuoluline väide: teadlased arvavad, et on leidnud vanimad loomade fossiilid

Vaade välitööde paigale Kanada Kaljumägedele, kust teadlased väidetavad vanimad käsnade fossiilid leidsid. Foto: Elisabeth Turner

Kui 890 miljoni aasta vanusest kivimist avastatud torukesed on jäänused kunagi merepõhjas elanud käsnadest nagu teadlased oletavad, on tegu vanimate fossiilidega, mis eales leitud.

Kivistised leiti 1992. aastal Kanada Mackenzie mägedest paigast, kus on varasemast teada hulgaliselt sarnaseid tsüanobakterite tekitatud fossiile. Uuringu autori Elizabeth Turneri sõnul olid need ülejäänud struktuuridest oma keerukuselt niipalju, et need lihtsalt ei saanud olla bakterite tekitatud. Hetkel on tegu vaid kinnitamata hüpoteesiga, kuid kui ajakirjas Nature avaldatud uuringus esitatud väited kinnitust leiavad, tähendaks see olulisi ümberkirjutusi inimkonna teadmistes varaste organismide arengu kohta.

Alustuseks oleks tegu konkurentsitult vanimate käsnadega, mis kunagi leitud – seni vanimatest oleks need koguni 350 miljonit aastat vanemad ning kokkuvõtvalt saaks neist siis ka vanim loomade kuningriiki kuuluv fossiil, mis kunagi leitud. Mis aga veelgi olulisem – kui hüpotees peab, pidid need käsnad kasvama keskkonnas, mida on seni peetud loomsele organismile elukõlbmatuks, kirjutab Science News.

Nimelt valitsesid Maa atmosfääris tollal praegusest väga erinevad tingimused, mille võtmesõnaks võib lugeda hapnikuvaesust. Eluks vajaliku elemendiga on atmosfääris keeruline olnud planeedi sünnist saadik ning geoloogid on teinud kindlaks kaks episoodi planeedi ajaloos, mil hapniku kontsentratsioon hüppeliselt tõusis. Neist esimest, mis toimus ligi 2,4 miljardit aastat tagasi, tuntakse kui Suurt Hapnikusündmust ning teist, neoproterosoikumi perioodil, mil saavutati juba tänapäevasega võrreldavad kontsentratsioonid.