New Scientist ⟩ Ketamiinil võib olla potentsiaali stressivaktsiinina

Üks on kindel: kas oled minemas tööintervjuule või rinda pistmas isikliku kaotusega, stress on vältimatu. Foto: Via Www.imago-images.de

Me kõik tunneme seda inimest. Inimest, kes heasse raamatusse süvenemiseks kasutab ettekäändena hilinevat rongi. Inimest, kes 10 sekundit pärast oma pahkluu murdmist teeb selle üle juba nalja. Inimest, kes armastab avalikku esinemist ja kes kunagi surve all ei murdu. Tundub, et nad justkui liugleksid läbi elu ilma igasuguse stressita, mis kõik teised endasse võib tõmmata. Mis on nende saladus?

Kas neid on õnnistatud stressiresistentsete geenidega? Kas nende lapsepõlv muutis nad erakordselt vastupidavaks? On nad hoopis omandanud konkreetsed viisid elu väljakutsetega toime tulemiseks? Või teavad nad, kuidas stressi täielikult vältida? Neile küsimustele vastamiseks on teadlased uurinud, kuidas inimesed ja loomad vastuseisuga kohanevad ning kindlaks teinud need isendid, kes on stressile eriti vastupidavad ning kindlaks teinud tegurid, mis sellele võimele kaasa aitavad. Sellel teekonnal on teadlased sattunud Rumeenia lastekodudest ülekuulamiskambritesse Põhja-Carolinas ja tuletõrjejaamadesse Austrias.

Nende töö tulemused aitavad sõjaväel leida õigeid kandidaate stressirohketele töökohtadele. Avastused on viinud ka esimeste inimkatseteni «stressivaktsiiniga», millel on potentsiaali kaitsta meid stressi laastavate mõjude vastu – traumajärgsest stressist (PTSD) kuni depressioonini välja. Kuid stressivaba elu saladuste lahtimuukimisest on veel rohkem kasu. Teadmine, miks mõned inimesed stressiga paremini toime tulevad ning asjad, mida kõik saavad oma vastupanuvõime parandamiseks teha, ei aita meil mitte ainult oma elu igapäevaste võitlustega paremini toime tulla, vaid õpetab meile ka, kuidas stressi enda kasuks tööle panna.

Üks on kindel: kas oled minemas tööintervjuule või rinda pistmas isikliku kaotusega, stress on vältimatu. 2018. aastal näitas seni suurim teadaolev uuring vaimse tervise statistikast stressitasemete kohta Suurbritannias, et kolmveerand inimestest olid viimase aasta jooksul olnud nii stressis, et olid end tundnud ülekoormatuna või ei suutnud igapäevaste ülesannetega toime tulla. See võib meie heaolule väga kahjulik olla – üks kolmest inimesest maadles enesetapumõtetega ning üks kuuest oli tegelenud enesevigastamisega.