New Scientist Valitsused peavad ärkama, sest olukord lõhnab kirstude järele (13)

Klaashoonetest saavad suvekuumuses kasvuhooned. Konditsioneerid jahutavad küll siseruumid maha, kuid kokkuvõttes kütavad planeedi kuumemaks.
Klaashoonetest saavad suvekuumuses kasvuhooned. Konditsioneerid jahutavad küll siseruumid maha, kuid kokkuvõttes kütavad planeedi kuumemaks. Foto: Tairo Lutter

Tänavu ei ole sugugi esimene aasta, mil põhjapoolkeral harjumatu kuumusega võideldakse. Päevade kaupa 30 °C ümber püsivate temperatuuridega suurenevad terviseriskid ning hoiatusi tuleb uksest ja aknast. Soojemas kliimas elavatele inimestele teeb see aga nalja. «Darwini linnas nimetatakse seda talveks,» pilkavad austraallased.

Jah, mujal on veelgi kuumem. Kuid need paigad on ka vastavalt kohastunud. Kui aga temperatuur tavapäraselt jahedamates Euroopa linnades kõrgele tõuseb, peavad inimesed ühistranspordis toime tulema temperatuuridega, mis regulatsioonide järgi on liiga kõrged ka loomade vedamiseks, töötama piiratud jahutussüsteemidega hoonetes ning öösiti sõba silmale saama majades, mis on mõeldud soojust hoidma.

Kuumad suved on kliimamuutuste tõttu muutumas normaalsuseks. Seega kui hooneid ja transpordisüsteeme vastavalt ei uuendata, muutuvad suved miljonite inimeste jaoks üha õnnetumaks – ja üha surmavamaks nii noortele, haigetele kui ka vanematele inimestele.

Tagasi üles