/nginx/o/2021/07/19/13929037t1h3cc7.jpg)
Mõned hilised kiviaja eurooplased võisid isegi enam kui 6000 aastat tagasi endaga meiki kaasas kanda väikestes pudelites, mis kinnitati ümber kaela või piha.
Teadlased on Sloveenias välja kaevatud väiketest pudelitest leidnud koostisosi, mida on teadaolevalt kosmeetikas kasutatud. Leiud on tõenäoliselt pärit aastatest 4350-4100 eKr.
Avastusest võib järeldada, et pliipõhist kosmeetikat kasutati Euroopas tõenäoliselt 2000 aastat varem, kui seni arvatud ning rohkem kui 1000 aastat enne varaseimat tõendit nende kasutamise kohta iidsetest Egiptuse ja Mesopotaamia kultuuridest.
2014. aastal leidis Sloveenia kultuuripärandi kaitse instituudis töötav ekspert Bine Kamberger väikese keraamilise pudeli iidsest kohast, kus 4350. aastal eKr elasid Lasinja kultuuri inimesed. Rohkem kui 30 kohast üle Kesk- ja Kagu-Euroopa on leitud enam kui 100 sarnast pudelit. Nende kasutamise eesmärk oli varem teadmata, kuid arvati, et mõned neist võisid oma kuju tõttu olla laste mänguasjad, sest need sarnanesid looma- või inimpeadega.
Kummalisel kombel olid enamike pudelite pisikestes käepidemetes või külgedes augud, mida arheoloogide hinnangul võidi kasutada selleks, et neist nöör läbi tõmmata ning neid ümber kaela või piha kanda.
Kuid Krambergeri leid oli veidi erinev – see sisaldas tahket valget ainet. «Oli selge, et see võib endas väärtuslikku teavet kanda, sest nii vanades arheoloogilistes paikades leiame harva anumaid, milles on nende endise sisu jäänused säilinud,» ütleb ta.
Pudeli lähedalt leiti ka piklikud ja õhukesed kivist tööriistad, mida võidi kasutada aine pudelist kätte saamiseks.
«Neid väikeseid pudeleid on liialt kaua lastega seostatud, kuid ei ole kahtlust, et mõned neist võisidki seda olla,» ütleb Bisserka Gaydarska Durhami ülikoolist Suurbritannias. «Aga ma tean, et selliseid väikeseid anumaid kasutati palju rohkematel eesmärkidel ning arvamus, et neid kasutati ravimite ja kosmeetika hoiustamiseks on tegelikult vaid üks paljudest variantidest,» ütleb ta.
Nüüd on Kramberger koos oma kolleegidega pudeli sisu analüüsinud ning uurinud ka 13 teist pudelit samast perioodist.
Müstiline aine sisaldas valget pliimineraali nimega tserussiit, kahest teisest pudelist tuvastati aga teistsugused pliimineraalid. Tulemused vastavad varaseima teadaoleva plii kasutamise ajale piirkonnas – umbes 6400 aastat tagasi.
Kolmel pliid sisaldaval pudelil olid ka rasvamolekulid, mida kutsutakse lipiidideks. Need on pärit mesilasvahast. Ühes neist tuvastati ka võimalik taimeõli, samas kui teises olid loomse rasva jäänused.
Krambergeri sõnul võisid pigmendid olla mõeldud millegi värvimiseks. Kuigi tema arvates on tõenäoliseim, et neid kasutati kosmeetikas või isegi meditsiinilistel eesmärkidel, sest need sisaldasid samu koostisosi toodetega, mida tuntakse hilisematest kultuuridest.
Umbes 3100. aastal eKr jahvatasid mesopotaamlased pliisisaldusega mineraale, sealhulgas tserussiiti ja galeniiti, pulbriteks, mida kasutati varajases kosmeetikas hallide või valgete pigmentidena. Ka iidsed egiptlased kasutasid neid ja vaske valmistamaks rohelist ja musta värvi silmameiki, mida kasutati religioossetel eesmärkidel.
Kuid meik võis ka nende silmi päikese eest kaitsta ja haigusi ennetada. Iidsed Egiptuse füüsikudki soovitasid pliid sisaldavaid aineid silmahaiguste raviks.
Tserussiidipulber oli iidsete kreeklaste ja roomlaste seas populaarne vahend naha valgendamiseks ja selle seisukorra parandamiseks selle mürgisusest hoolimata. Euroopa ühiskonnad kasutasid seda kuni 19. sajandini, et saavutada kahvatu jume, mida seostati nooruse, rikkuse ja iluga. Samal ajal teadvustasid nad, et sellega kaasneb oht saada mürgitus, nahakahjustus, mädanenud hambad või kahjustada oma juukseid.
Gaydarska ütleb, et uus uuring toetab arheoloogide ammust arvamust, et «hilise kiviaja inimeste võimed ja kultuurid olid palju keerulisemad, kui neid sageli kujutatakse.»
Algselt populaarteaduslikus ajakirjas New Scientist ilmunud artikkel ilmub Postimehes väljaande loal. Inglise keelest tõlkis Mariliis Kolk.