Aastal 1985 sai maailm teada seni kõige tähtsamast ja inimkonna nahka otse mõjutavast Antarktikas tehtud teadusavastusest – osooniaugust lõunapolaarala stratosfääris – ning võitlusest osoonikihi hõrenemisega kujunes üks keskkonnakaitsetegevuse edulugudest. Veerand sajandit hiljem leidsid teadlased aga, et osooniaugu mõju hoiab praeguseni tagasi globaalse kliimasoojenemise ilmnemist suuremal osal Lõunamandrist, Ida-Antarktises ning teeb seda tulevikuski.

Rutiinsed vaatlused viisid elutähtsa avastuseni

Teadusuuringud Antarktises said tillukese alguse esimestest dokumenteeritud sammudest mandril 24. jaanuaril 1895 (muuseas tegi need Norra ekspeditsioonis Saaremaa juurtega uusmeremaalane Alexander von Tunzelmann nüüdseks temanimelisel neemel), ent õige hoo ja mastaabi said need rahvusvahelisel geofüüsika aastal 1957–58. Sellele eelnevalt olid 12 riiki rajanud rahvusvahelise komitee kooskõlastusel Antarktikasse üle 50 teadusjaama, milles töötas kokku enam kui 5000 inimest.

Kommentaarid
Copy