/nginx/o/2022/02/04/14345359t1hd0f7.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2021/07/14/13915298t1h304d.jpg)
Jõelähtme valla teatel on vald korduvalt taotlenud Keskkonnaametilt piirkonnas elavate nahkhiirte elupaikade kaitse alla võtmist, kuid seni on viimane sellest keeldunud. Ka kohtuvaidluses jäi võitjaks Keskkonnaamet.
2017. aastal tegi Jõelähtme vald Keskkonnaministeeriumile ettepaneku muuta Natura 2000 kaitsealade võrgustikku kuuluva Jägala jõe hoiuala kaitse-eesmärke, sealhulgas lisada hoiuala eesmärgiks nahkhiired ning loobuda elupaigatüüpidena jõgede ja ojade kaitsmisest Linnamäe paisjärve alla jääval osal.
Keskkonnaminister keeldus 2018. aastal seda ettepanekut menetlemast, toetudes Keskkonnaameti koostatud ekspertiisile. Vald vaidlustas kohtus ministri otsuse, kuid jõustunud kohtuotsus vaiet ei rahuldanud.
Vallavalitsus ei ole sellest hoolimata oma jonni jätnud ning valla tellimusel jätkavad teadlased Linnamäe hüdroelektrijaama paisu ümbruse uurimist, et nahkhiirte olulisus ja seisukord kohalikus ökosüsteemis põhjalikult välja selgitada.
«Nahkhiired on rahvusvahelise kaitse all olevad loomad ning Jõelähtme valla tellitud kahe uuringu alusel on selgelt tuvastatud erinevate nahkhiireliikide elukohad Linnamäe paisjärve ümbruses Jägala jõel,» räägib Jõelähtme vallavanem Andrus Umboja. «Keskkonnaamet pole meie kandis elavate käsitiivaliste elupaiku siiani kaitse alla võtnud, ning soovib endiselt hoopis likvideerida nende toidulauaks olevat Linnamäe paisjärve, millega koos hävinevad paratamatult ka piirkonnas pesitsevad nahkhiirte kolooniad,» ütleb ta.
/nginx/o/2021/07/14/13916241t1h6014.jpg)
Keskkonnaameti hinnangul nahkhiired selles piirkonnas aga täiendavaid kaitsemeetmeid võrreldes täna juba kehtivate piirangutega ei vaja. «Nahkhiiri tuleb seal piirkonnas loomulikult kaitsta, kuid olemasolevad kaitstavate alade ning looduskaitseseadusest tulenevad isendikaitse tingimused on selleks igati sobilikud,» hindab Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise osakonna juht Taavi Tattar.
Tattar rõhutab ka, et 2019. aastal läbi viidud liikide ohustatuse hindamise tulemuste järgi on enamus Eestis leiduvaid nahkhiiri soodsas seisundis.
Rahvusvaheliselt tunnustatud loodusteadlase Matti Masingu sõnul on Jägala jõe alamjooksu piirkond, Jägala joast alla ja ülesvoolu paar kilomeetrit, osutunud Eesti nahkhiirte tähtsaks elualaks, mille lahutamatuteks osadeks on Jägala jõgi, Jõelähtme jõgi, jõgede paisjärved, tiigid, jõeäärsed metsad ja niidud ja ka inimese poolt loodud elupaigad nagu hooned, kus nahkhiired ja nende suvekolooniad sageli elavad. «Teadaolevalt on see piirkond nahkhiirte jaoks üks paremaid suviseid elualasid Põhja-Eestis, kus on leitud koguni 12 liiki nahkhiiri Eestis teada olevast 14 liigist,» selgitab Masing.
Tattari hinnangul taanduvad valla etteheited suuresti Linnamäe paisjärvega seotud vaidlustele. «Eks nahkhiired elutsevad ja toituvad seal, kus neile on selleks sobivad tingimused, nad ei käi toitumas vaid Linnamäe paisjärvel. Selleks sobivad ka teised veekogud nagu Jõelähtme ja Jägala jõgi, ümbruskonna tiigid ning osadele liikidele pakuvad toitu ka metsad ja niidud,» põhjendab ta.
«Toitumisalade nappus ei ole Keskkonnaameti hinnangul täna selles piirkonnas nahkhiirte arvukuse piirajaks. Seetõttu ei leia me, et võimalik Linnamäe paisjärve veetaseme muutus kuidagi nahkhiirte elutingimusi või toidulauda sedavõrd halvendaks, et nahkhiiri oleks vaja täiendavalt kaitsta,» ütleb Tattar.
/nginx/o/2021/07/14/13916238t1h84e6.jpg)
Teadlaste ning Jõelähtme valla eestvedamisel aga nahkhiirte elupiirkonna uurimist jätkatakse ning selleks paigaldati koostöös MTÜ Sicista Arenduskeskusega Saksamaalt tellitud spetsiaalsed 2F Schwegler tüüpi nahkhiirekastid. «Nende abil saame väärtuslikku uurimismaterjali nahkhiirte kohta ja loome neile ka paremad elamistingimused,» märgib Matti Masing. Ekspertide poolt paigaldatud 50 pesakasti koos väliuuringutega Linnamäe piirkonnas läheb vallale maksma ligi 8000 eurot.