Pühapäeval 100. sünnipäeva pidavat emeriitprofessorit Ülo Lepikut kutsusid India kolleegid koostööle veel eelmisel aastalgi. Viimane avaldatud raamat on 2014. aasast. Teadusartiklid veelgi varasemad - teda tsiteeritakse aga jätkuvalt.

Üle maailma tunnustatud matemaatik ja mehaanikateadlane Ülo Lepik soovitab noortel õppida eriala, mis huvi pakub, isegi kui tundub, et sellel ei ole perspektiivi. Tema enda elu on kinnitus sellele põhimõttele.

Matemaatikas on ainsana teadusist olemas tõde, see päris tõde - üks vale arvutus tõestuste reas ja järeldused ongi lihtsalt olematud. Koolis saadakse vaid hägusalt aimu nende tõde juurde minekust- teoreemide tõestamisest ja teoreemide tähendusest. 

«Milleks meile need teoreemid ja tõestused?» küsivad jätkuvalt kooliõpilased. Matemaatikud ei küsi - nad sukelduvad sellesse vaid peades olevate mõistete ja seoste universumisse just oma kirjutuslaua tagant ning väljuvad sealt rääkides kolleegidele, mida seal märgata oli ja mida uut on välja mõeldud. Võib mööduda aastakümneid ja sadugi enne kui laiatakse ka mõni pärismaalilmas olev nähtus, mida matemaatiku leitu ja loodu kirjeldab. Vahel ei pruugi sedagi juhtuda.

Ülo Lepik leidis selle värava pärast teist maailmasõda, kui oli mööda käinud paljudest muudest väravatest ja teeotstest, mis oleksid võinud talle viimasteks jääda. Ta on ehitanud ma väravale ümber maja ja see värav ja pääs sealt matemaatilisse maailma ongi hoidnud ta vaimu värske.

Kommentaarid (2)
Copy