Eestlased hakkavad Euroopa Kosmoseagentuurile kuukulgurit arendama

Illustratsioon Milrem Robotics’i kulgurist Kuul. Pilt on illustratiivne ja ei kujuta reaalselt planeeritavat kulgurit. Kuu pind on simuleeritud sarnaste meetoditega nagu projekti käigus plaanis: Kuu kaugseireandmete ja Apollo missioonidest pärit fotode põhjal. FOTO: Mihkel Pajusalu Foto: Mihkel Pajusalu

Hetkel veel planeerimisfaasis kuukulguri projektiga liitumine on Eesti kasvavale kosmosetööstusele viis saada jalg ukse vahele.

Läinud nädalal teatasid Tartu Ülikooli observatoorium ja militaarrobotite tootja Milrem, et on alustanud koostööd Euroopa Kosmoseagentuuriga (ESA), et arendada agentuuri tulevaste missioonide jaoks kuukulgurit. Kuigi esialgu on veel palju lahtist, näevad asjaosalised siin suurt lootust, et tulevikus võiks algav koostöö tuua Eestisse aina enam kosmoseprojekte, muu hulgas ka reaalse kulguri ehituse.

«Me näeme, et kui inimkond liigub suurema asustuse suunas kõigepealt Kuul, siis on seal vaja skaleeritavat ja hinnalt mõistlikku tehnoloogiat. Usume, et siin on võimalus neil ettevõtetel, kes maa peal robotsõidukeid valmistavad, kasutada ära maapealseid arhitektuure ja lahendusi, et suuta Kuule toota kümneid ja sadu kulgureid, mille ühikuhind on mitu suurusjärku odavam kui senistel kuukulguritel,» selgitas Milremi eeliseid firma teadus- ja arendusdirektor Mart Noorma.

Isesõitvad autod Kuule

«Teeme Eestis ju praegugi automaatseid masinaid, mis on mõeldud keerulistes keskkondades liikumiseks. Meie kontekstis on selleks keskkonnaks metsad, mis on Marsi ja Kuu tingimustest mõistagi üsnagi erinevad keskkonnad. Üldloogika jääb aga samaks – on vaja eelandmeid, mille põhjal ennustada, kuhu liikuda, masinaid juhtivaid operaatoreid, aga samas ka vähendada nende operaatorite koormust,» lisas omalt poolt Tartu Ülikooli kosmosetehnoloogia kaasprofessor Mihkel Pajusalu.

Sõlmitud lepingu kohaselt hakkavad eestlased arendama ESA missiooni juhtimistarkvara planeerimise moodulit. Arendatav tööriist peaks ühilduma ESA olemasoleva pinnaoperatsioonide juhtimise tarkvaraga. Kogu asja eesmärk on luua alus süsteemile, milles inimene võimalikult vähe sekkuma peaks.

«Üldine eesmärk on inimsekkumise vähendamine, nagu ka teistes projektides, mida Milrem koos Tartu observatooriumiga teeb. Praegu juhivad kulgureid väga suured meeskonnad, kes peavad pidevalt tööl olema. See lähenemine aga ei skaleeru tulevikus,» ütles Pajusalu. Kuku raadio teadussaates «Kukkuv õun» saatejuht Marek Strandbergiga kõneldes lisas ta veel sedagi, et Tartu observatooriumi teadlaste jaoks ongi Milremiga koos tööstusrobotite arendamisel üheks pikemaks n-ö salajaseks mõtteks just planetaarkulgurid.