Gravitatsioonilained reetsid esmakordselt musta augu ja neutrontähe kokkupõrke

Kaugelt Universumi sügavustest LIGO, Virgo ja KAGRA gravitatsioonilaine-observatooriumite sensoriteni jõudnud aegruumi võnked osutusid kahe eksootilise taevakeha – musta augu ja neutrontähe kokkupõrkel tekkinud lainetuseks.

Pärast esimest gravitatsioonilainete tuvastamine 2015. aastal on aegruumi võngete mõõtmisest kujunenud tänapäeva füüsika oluline eesliin – kujundlikult öeldes on ilmaruumi uurijad saanud endale gravitatsioonilaine-observatooriumite näol uue meele, mille abil meie ümber toimuvat jälgida. Kui alguses oli iga lainete tuvastamine oluline teadusuudis, siis tänu lisandunud observatooriumitele on praeguseks jõutud juba nii kaugele, et kaardistada mustade aukude kokkupõrgete ajalugu.

Gravitatsioonilained on ammendavalt ära näidanud mustade aukude olemasolu, kinnitanud Einsteini relatiivsusteooria aluseid, näidanud, kuidas tekivad rasked elemendid jne. Mõni ime, et nende tuvastamise teoreetilise aluse loojad selle eest 2017. aastal ka Nobeli füüsikapreemia pälvisid.

Suurem osa seni teaduskirjanduses kirjeldatud gravitatsioonilainetest pärinevad kas kahe musta augu või kahe neutrontähe kokkupõrkest. Teadusajakirjas Astrophysical Journal avaldatud uuringus kirjeldatakse nüüd aga laineid, mis pidid tekkima hoopis segasüsteemis, kus põrkusid must auk ja neutrontäht. Õigemini õnnestus selliseid sündmusi tuvastada koguni kaks. Teadusajalukku läheb see detektsioon koodnimega GW200105 ja GW200115.

Nagu kirjutatakse pressiteates, kinnitab avastus astronoomide aastakümnete taguseid teooriaid, et sellised haruldased süsteemid peaksid olemas olema. Varasemate astronoomia meetoditega polnud nende vaatluslik kinnitamine aga võimalik.