Loodusvaatluste maratonil avastati Eestis uus liik ning püstitati rekord
29. juuni 2021, 13:01
Loodusfestivali programmi kuulunud loodusvaatluste maratonil tehti 12.–13. juunil 24 tunni jooksul üle 7500 loodusvaatluse, vaadeldi üle 2000 liigi ning leiti Eestis uus liik. See on neljandat korda toimunud harrastusteaduse sündmuse vaatluste rekord, teatab Tartu ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed.
Vaatlusi tehti 41 alal üle Eesti, millest vabatahtlikud loodushuvilised enne sündmust teada andsid. «Sel aastal oli rekordiline maraton – võrreldes eelmiste kordadega oli oluliselt rohkem nii vaatlusi, vaatlusalasid, vaatlejaid kui ka maratonil registreeritud liike,» ütleb maratoni eestvedaja, Tartu Ülikooli loodusmuuseumi ja botaanikaaia harrastusteaduse peaekspert Veljo Runnel.
Maratoni jooksul sisestas vaatlusi kokku 208 inimest, loodusretkedest ja muudest maratoniga seotud tegevustest sai osa ligi 600 inimest.
Vaatlusandmetest moodustub iga ala elurikkuse kohta liiginimekiri, seetõttu oli oluline märgata võimalikult palju eluslooduse liike. Enim liike leiti Järvamaalt Mägede vaatlusalalt – 577 taksonit on nüüdsest ühel maratonialal kirja pandud liikide rekord. Maratonil peetakse ka individuaalset arvestust – seekord kuulus esikoht 437 taksoniga Priit Zingelile, kes osales maratonil Valgamaal Riidajas.
Muulukal elutsevat pahklesta märgati Eestis esmakordselt
Lisaks avastati esmakordselt vaatlusmaratoni ajaloos Eestis uus liik – muulukal elav pahklest Fragariocoptes setiger. «Pahklestad elavad liigiti kindlal taimel ja imevad selle mahlu, enamasti tekib nende tõttu taimele eriline moodustis - see ongi pahk - ja lest elab seal sees. See konkreetne liik on seotud muulukatega,» räägib Runnel avastusest.
Uue liigi leidis Maarika Männil Raplamaalt Sõtke vaatlusalalt. Veljo Runneli sõnul leid tegelikult eriti üllatav ei olegi. «Kuna Eestis pole rohttaimedel elavaid pahklestasid uuritud, siis pole seni nende leviku ja arvukuse kohta ka suuremat teada. Lätis ja Soomes on see liik olemas, nii et võis eeldada, et ta elab ka Eestis ning tänu harrastusteadlastele ta leitigi,» selgitab ta.
Avastus on ka näide harrastusteaduse tänuväärsest rollist - Runneli sõnul võivad huvilised vähemalt osaliselt täita teaduses neid lünki, mida professionaalid paratamatult katta ei jõua.
Runnel rõhtab ka, et tegelikult saab loodusvaatluseid teha ka maratonivälisel ajal ning kindlasti võiksid huvilised muuluka pahklesta kohates oma andmed Leguluse vaatlusrakendusse kirja panna.
Liikide määramine on seltskondlik tegevus
Korraldajad on aastate jooksul saanud väga positiivset tagasisidet ja paistab, et üritus on põnev nii osalejatele kui kaasaelajatele.
Kuna taimed vaatlejate eest ära ei jookse, oli taimevaatlusi kõige rohkem, üle 4000. Nagu ikka, olid vaatlejate lemmikute seas ka linnud ja putukad. «Esmakordselt leidsime vaatlustulemustest teateid algloomade kohta ning tavalisest rohkem oli ka seente ja samblike vaatlusi. Kõige rohkem vaadeldud taimeliik oli harilik tamm ning loomaliik metsvint,» võtab Runnel tulemused kokku.
Kogu selle suure töö tegid ära väga erineva taustaga inimesed - osalejate seas leidus nii tegevteadlasi, harrastusteadlasi, asjaarmastaiad, õpetajaid, õpilasi ja tudengeid. Runneli sõnul on tihti tegu perekondliku ettevõtmisega - vanemad võtavad vaatlusretkele kaasa oma lapsed, vahel kogunevad ka suuremad sõpruskonnad.
Huvi vaatluste vastu võib tekkida erinevatel põhjustel, mõni on südamest taimeentusiast, mõni soovib aga teada, kes tema maatükil pesitseb. «Just sel aastal on märgata ka eramaaomanike huvi selle vastu, et oma metsas või niidul uurida elurikkust ja läbi selle oma maad väärtustada,» märgib Runnel.
Selgub, et ka loodusteadlastel jätkub töövälisteks vaatlusteks aega ja tahtmist. «Sageli ongi nii, et teadlasel oma igapäevatöös pole aega vabamas vormis vaatlusi teha ning ta spetsialiseerub mingile kindlale aspektile mõne liigi või liigirühma uurimises. On ka loodusteadlasi, kes maratonil võtavad ette mõne enda jaoks «hobirühma» - näiteks entomoloog vaatleb linde või ornitoloog putukaid,» ütleb Runnel.
Harrastusvaatluste andmed on kvaliteetsed
Vaatlusandmete töötlemine ja andmerakenduste ning veebilahenduste ettevalmistamine on Runneli hinnangul sama suur või isegi suurem töö, kui maratoni üldine infovahetus. Kuna osalejatel palutakse teha ka pilte, on nende järgi aga vigu lihtne tuvastada ning üldine andmekogu kvaliteet kannatada ei saa. «Vigu tuleb ikka ette, aga neid esineb ka teadusandmetes,» ütleb Runnel.
Vaatlusandmeid kontrollivad PlutoF elurikkuse infosüsteemi kaudu oma ala eksperdid. Vähemalt haruldasemate või raskesti määratavate liikidega on sõel tihedam - sugugi mitte kõik vaatlused ei jõua avalikkuse ette, osad, millel puudub tõendusmaterjal ja kui on alust arvata, et määraja võib olla eksinud, lükatakse tagasi või jäetakse kinnitamata.
Neljandat aastat üle Eesti toimunud loodusvaatluste maratoni eesmärk on juhtida inimeste tähelepanu ümbritsevale elurikkusele ja kutsuda üles neid sellest teada andma. Kõik sisestatud vaatlused on nähtavad Elurikkuse andmeportaalis, mida kasutavad oma töös nii loodusteadlased kui ka -kaitsjad. Loodusvaatluste maraton oli osa Loodusfestivali programmist, mida korraldab iga aasta Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed koostöös Linnuvaatleja ja paljude partneritega.
Loodusvaatluste maratoni käigus tehti mitmelt vaatlusalalt videolülitusi, mille kaudu said inimesed looduse vaatlemisest ja vaatlusalade eripärast rohkem teada. Salvestused on järelvaadatavad sündmuse Facebooki lehel.