Avastus on ka näide harrastusteaduse tänuväärsest rollist - Runneli sõnul võivad huvilised vähemalt osaliselt täita teaduses neid lünki, mida professionaalid paratamatult katta ei jõua.
Runnel rõhtab ka, et tegelikult saab loodusvaatluseid teha ka maratonivälisel ajal ning kindlasti võiksid huvilised muuluka pahklesta kohates oma andmed Leguluse vaatlusrakendusse kirja panna.
Liikide määramine on seltskondlik tegevus
Korraldajad on aastate jooksul saanud väga positiivset tagasisidet ja paistab, et üritus on põnev nii osalejatele kui kaasaelajatele.
Kuna taimed vaatlejate eest ära ei jookse, oli taimevaatlusi kõige rohkem, üle 4000. Nagu ikka, olid vaatlejate lemmikute seas ka linnud ja putukad. «Esmakordselt leidsime vaatlustulemustest teateid algloomade kohta ning tavalisest rohkem oli ka seente ja samblike vaatlusi. Kõige rohkem vaadeldud taimeliik oli harilik tamm ning loomaliik metsvint,» võtab Runnel tulemused kokku.
Kogu selle suure töö tegid ära väga erineva taustaga inimesed - osalejate seas leidus nii tegevteadlasi, harrastusteadlasi, asjaarmastaiad, õpetajaid, õpilasi ja tudengeid. Runneli sõnul on tihti tegu perekondliku ettevõtmisega - vanemad võtavad vaatlusretkele kaasa oma lapsed, vahel kogunevad ka suuremad sõpruskonnad.
Huvi vaatluste vastu võib tekkida erinevatel põhjustel, mõni on südamest taimeentusiast, mõni soovib aga teada, kes tema maatükil pesitseb. «Just sel aastal on märgata ka eramaaomanike huvi selle vastu, et oma metsas või niidul uurida elurikkust ja läbi selle oma maad väärtustada,» märgib Runnel.