Eestima Looduse Fond ootab huviliste panust samblike kaardistamisel

Sageli arvatakse, et samblikud on taimed, tegelikult on nad aga nutikad seened, kes on õppinud koos elama mikrovetikate või tsüanobakteritega. Pildil kopsusamblik. Foto: Liis Marmor

Eestimaa Looduse Fond (ELF) kutsub kõiki huvilisi kaasa lööma kodanikuteaduse algatuses «Tähelepanu! Valmis olla! Samblik!», mille käigus kaardistatakse meie metsasamblikke. Osalejate panus aitab Tartu Ülikooli samblikeuurijatel saada ülevaate, millised samblikud on meie metsamaadel levinud ja anda soovitusi samblike liigirikkuse säilitamiseks tulevikus

Teadusalgatuses osalemise saab hõlpsasti ühendada perekondliku jalutuskäigu, jooksuringi või matkaga loodusesse. Algatuses osalemiseks tuleb lihtsalt minna metsa või raiesmikule, leida seal jämedaim puu, teha foto ning panna mobiilsesse või paberil vaatlusvormi kirja oma tähelepanekud. Vaatlusandmed saab mugavalt sisestada ning rohkem infot leiab algatuse veebilehel.

Haava-tardsamblik (Leptogium saturninum) Foto: Anneli Palo

Seni ei ole samblike levikut Eestis väga ulatuslikult uuritud, kuna samblikega tegelevaid teadlasi on Eestis vähe. «Inimesed saavad siin teadlastele appi tulla, et koguda just üle Eesti samblike kohta andmeid ning panustada nõnda looduskaitses vajalike teadusandmete kogumisse. Lisaks annavad teadlased osalejatele liigileidude kohta tagasisidet ning nõnda saavad ka inimesed ise oma kodu- või puhkepiirkonna looduse kohta nii mõndagi uut teada,» rääkis ELFi looduskaitse ekspert ja algatuse eestvedaja Silvia Lotman.

Sageli arvatakse, et samblikud on taimed, tegelikult on nad aga nutikad seened, kes on õppinud koos elama mikrovetikate või tsüanobakteritega. «Tihtilugu tagaplaanile jäävad samblikud täidavad looduses tähtsat rolli. Näiteks osalevad mulla tekkes, seovad õhust süsinikku, pakuvad loomadele varjupaika ning väärt kõhutäit ja palju muud,» ütles Tartu Ülikooli samblikeuurija Polina Degtjarenko. «Soovime kogutud andmete põhjal hinnata mitmete metsamblikke seisundit Eesti metsades ning anda soovitusi samblikega arvestavamaks metsade majandamiseks.»

Kilpsamblik (Peltigera praetextata) ja sammal. Foto: Andres Saag

Teadusalgatuse raames oodatakse kõiki samblikuvaatlusi suurimatest puudest ja nendel leiduvatest samblikest, muuhulgas on teadlaste huviorbiidis vanade metsadega seotud samblikud: harilik kopsusamblik, kilpsamblikud, haava-tardsamblik ja jahu-hallsamblik.

Teadusalgatust «Tähelepanu! Valmis olla! Samblik!» toimub ELF projekti «NaturallyEst» raames. Algatust veab ELF koos Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste Instituudi teadlastega. ELF tänab projekti rahastajaid: Euroopa Liidu LIFE’i programmi, SA Keskkonnainvesteeringute Keskust ja Sigrid Rausingu Fondi. Samuti kampaania veebilehe ja materjalide loomisel abiks olnud disainiagentuuri Velvet, samblike videod loonud Ants Tammikut, lihhenolooge Ave Suijat ja Kristiina Marki, looduskaitsebiolooge Asko Lõhmust ja Raul Rosenvaldi ning paljusid teisi, kes nõu ja jõuga kaasa on aidanud.