New Scientist ⟩ Teadlased panid kokku seni täpseima ajukaardi

Michael Marshall
, New Scientist, kaasautor
Copy
Aju kaardistamine ehk konnektoomika on tulnud pika tee alates oma esimesest läbimurdest 1980. aastatel, mil teadlased kaardistasid ussi närvisüsteemis 302 neuronit.
Aju kaardistamine ehk konnektoomika on tulnud pika tee alates oma esimesest läbimurdest 1980. aastatel, mil teadlased kaardistasid ussi närvisüsteemis 302 neuronit. Foto: MARK SYKES/marksykes - Fotolia

Google’i abil on valminud seni kõige keerukam ja detailsem inimaju ühenduste kaart, kust muuhulgas on näha neuronite vaheliste seoste mustreid ning ka see, milline võib olla sootuks uut tüüpi neuron

Internetis vabalt kättesaadaval ajuseoste kaardil on kuvatud 50 000 rakku, mis on kõik kolmemõõtmeliselt kujutatud. Neid ühendavad sajad miljonid dendriidid, moodustades 130 miljonit ühendust, mida nimetatakse sünapsideks. Andmestiku maht on 1,4 petabaiti, mis ületab keskmise nüüdisaegse arvuti mälumahu umbes 700 kordselt.

See seoste- ning mäluressurss on nii suur, et seda pole jõutud veel detailselt uuridagi, ütleb Viren Jain Google Researchist Californias. Ta võrdleb seda inimgenoomiga, mida uuritakse veel 20 aastat pärast esimeste inimgenoomi järjestuste avaldamist.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles