RMK leidis seire käigus uusi üllatavaid metsiste elupaiku

Metsisekukk Foto: MARGUS PENSA

RMK töötajate tehtud metsiseseire käigus leiti linde või nende tegutsemisjälgi, näiteks sulgi ja väljaheiteid, ootamatutest kohtadest, kus varem pole metsist kohatud.

Tänavusel metsiseseirel keskendus RMK nn astmelaudadele – aladele, mis asuvad juba teadaolevate metsise mängupaikade vahel ja mis võiks metsisele elupaigaks sobida.

«Tegemist on aladega, kus metsiseseiret tavapäraselt ei tehta, seetõttu oli iga metsise olemasolule viitav vaatlus meeldivaks üllatuseks,» lausus RMK looduskaitseosakonna elurikkuse seire spetsialist Margus Pensa.

Üllatavalt arvukalt kohtasid RMK töötajad tänavusel seirel metsist Viivikonna endistel, tänaseks RMK poolt metsastatud karjäärialadel, kus nüüd kasvab männik. Sealt leiti rohkesti tegutsemisjälgi, lisaks õnnestus näha neljal korral metsisekukke ja kolmel korral kana.

«Positiivse avastusena leidsime metsist ka Eesti soojuselektrijaama tuhaplatoo naabruses Kõrgesoos, kus leidus samuti palju jälgi ja nähti vähemalt kaht kukke. Läbi kahe linnuatlase koostamise perioodi – see on peaaegu 40 aastat – on Kõrgesoo olnud metsise levikuandmetes valgeks laiguks, kust teda pole leitud,» lausus Pensa.

Kokku tegi RMK tänavu metsiseseiret 38 alal, millest 17 alal nähti lindu ennast või tema tegutsemisjälgi.

«See on kahtlemata hea tulemus, kui metsist leitakse kohas, kus varasemaid andmeid tema esinemisest ei ole või siis on olemas väga ammused andmed. Võimalik, et mõni seiratud aladest osutub ka uueks mängupaigaks ja kantakse keskkonnaregistrisse,» sõnas Margus Pensa.

Üheks uueks mängupaigaks võib olla näiteks Priipalu Valgamaal, kus metsis tuli üllatusena välja jääksoo taastamise käigus. «Priipalu polnud meil isegi seirealade valikus, ent kui RMK looduskaitsespetsialist Priit Voolaid läks taastamisala kontrollima, sattus ta ootamatult metsistele,» selgitas Pensa.