Terves Euroopas vaadeldi eestlaste toel sadu tuhandeid nurmenukke

Nurmenukk levib harilikult niitudel ja rohumaadel, tee ja metsa servas, peamiselt rannikualadel ning mägedes. Foto: Kaarel Kaisel

Eestist alguse saanud üleeuroopaline teaduskampaania „Euroopa otsib nurmenukke“ (Looking for Cowslips) on selleks aastaks lõppenud. Osalejaid ja loodusteadusesse panustajaid oli suurimas nurmenukuvaatluses enam kui 30 riigist.

Tartu ülikooli teadöaste juhitud algatuse eesmärk oli koguda hariliku nurmenuku kohta nii palju andmeid kui võimalik. Enim tehti vaatlusi Suurbritannias, Eestis, Lätis ja Tšehhis ning kokku kaardistati sel kevadel ligi 400 000 õit 3500 paigas üle Euroopa. 

«Oleme väga tänulikud kõigile osalejatele. Looduses liikujad, õpilased ja ülikoolid, vanad ja noored – kõik võtsid kampaania väga soojalt vastu. Vaatlusi tehti isegi riikides, kus harrastusteadus ja harilik nurmenukk pole nii laialt levinud kui meil,» ütles teadusalgatuse eestvedaja ja Tartu Ülikooli kaasprofessor Tsipe Aavik.

«Kujutage ette, et käite ja otsite üht spetsiifilist lille ning vaatate maapinna lähedal väikese õie sisse. Nüüd kujutage ette, et teete seda pea 400 000 korda. See ühine jõupingutus, mida teadlased ja mitmed organisatsioonid üle Euroopa tegid, on erakordne. See motiveerib ka teadlasi, kes hakkavad nüüd seda suurt andmestiku korrastama ja analüüsima,» lisas Aavik.

Nurmenukukampaania sai alguse Eestist 2019. aastal. Kuna esmased teadustulemused olid mõneti üllatavad ja intrigeerivad, jätkati algatusega ka möödunud aastal. Tänavu tehti otsus andmeid terves geograafilises Euroopas koguda. Harilik nurmenukk on mõnes Euroopa riigis laialt levinud, mõnes riigis juba haruldane liik ning näiteks Kreekas ebaseadusliku korjamise tõttu ohustatud.

Üle Euroopa sai kampaania raames väga väärt infot taimede käekäigu kohta: kunagi Euroopas laialt levinud nurmenuku arvukus on praegu juba laialdase maakasutuse muutumise tõttu piirkonniti vähenenud või on taim üldse kadunud.

«Väiksematel ja isoleeritud nurmenukupopulatsioonidel on pikemas plaanis raskem ellu jääda. Meie teadusalgatus kutsub inimesi ise märkama loodust meie ümber ja tegema vaatlusi, mida tavaliselt teevad ainult teadlased. See muudab maastikumuutuse inimestele käegakatsutavaks,» ütles Aavik.

Nüüd, kus nurmenukk on õitsemise lõpetanud ja andmed kogutud, hakkavad teadlased andmestikku korrastama ja analüüsima ning teaduspublikatsioone vormistama. Tagasisidet antakse kõigile osalejatele. Esmaseid tulemusi esitletakse avalikult veebikonverentsil tänavu oktoobris. Üleeuroopaline nurmenukuvaatlus toimub taas 2022. aasta kevadel.

Vaatlusi tehti Eestis, Suurbritannias, Lätis, Austrias, Valgevenes, Belgias, Bulgaarias, Horvaatias, Tšehhis, Taanis, Soomes, Saksamaal, Kreekas, Ungaris, Ukrainas, Iirimaal, Itaalias, Leedus, Luksemburgis, Hollandis, Põhja-Makedoonias, Norras, Poolas, Serbias, Slovakkias, Sloveenias, Šveitsis, Venemaal, Hispaanias ja Rootsis.

Nurmenukk levib harilikult niitudel ja rohumaadel, tee ja metsa servas, peamiselt rannikualadel ning mägedes. Harrastusteadlaste kogutavad andmed aitavad muuhulgas paremini mõista maastikumuutustest tingitud muutusi elurikkuses.

Nurmenukkude Euroopasse laienemist võimaldab tippkeskus CENTRE OF EXCELLENCE ECOLCHANGE Ecology of Global Change: Natural and Managed Ecosystems.