New Scientist ⟩ Parasiitsipelgatel pole haistmismeelt vajagi

Üldiselt paljunevad haistmismeelega seotud geenid sipelgates teiste putukatega võrreldes massiliselt, andes aimu, et need on olulised sipelgate ellujäämiseks. Foto: Caro / Gabriele Bärtels

Enamikule sipelgatest on lõhna- ja maitsemeel elulise tähtsusega, kuid mõned parasiitse eluviisiga sipelgaliigid on neid meeli kontrollivad geenid kaotanud. See võib tingitud olla sellest, et nad on mõned ülesanded peremeesliikidele «allhankinud»

Peente keemiliste vihjete tõlgendamine lõhna- ja maitsemeele kaudu aitab sipelgatel oma kogukondi koos hoida. Seda keemiat kasutatakse kõiges, alustades grupiviisilistest toiduotsingutest kuni oma kaaslaste äratundmiseni. Kuid sugugi mitte kõik sipelgate liigid ei suhtle üksteisega ühtmoodi – mõned sipelgad on sotsiaalsed parasiidid, kes tungivad teiste sipelgate pesadesse, varastavad töölisi ning muutuvad lõpuks oma pantvangide tööjõust sõltuvaks.

Selle parasiitliku elustiili evolutsiooniliste mõjude lahtimõtestamiseks uuris Erich Bornberg-Bauer Saksamaal Münsteri ülikoolis koos oma kolleegidega kaheksa sipelgaliigi genoome: kolme parasiiti, nende kolme peremeesliiki ning kaht mitte-peremeesliiki.